/nginx/o/2010/11/15/467679t1hd45b.jpg)
Hooletud ametnikud ja nende otsene tööandja on süüdi, et IRLi nüüdseks endised poliitikud elamislubadega sahkerdada said! Ka nii lihtsalt võib kokku võtta siseministeeriumi teenistusliku järelevalve raporti, mis paar päeva tagasi avalikkuse ette jõudis.
Ometi on needsamad ametnikud, kes igapäevaselt elamislube kaaluvad ja otsustavad, eelmise aasta algusest peale märganud, et huvi Eesti elamislubade vastu on kahtlustäratavalt kasvanud, ning viidanud ka ministeeriumile, et elamislubade jagamise regulatsioonis on nõrgad kohad.
Kuidas oleksid ametnikud seda teha saanud, kui suhtuksid oma töösse ja järelevalvesse ükskõikselt? Tõsi on, et elu läheb edasi, ja see, mis sobis varem, ei pruugi enam ajanõuetele vastata. Sellepärast on ju hea, et nõrgad kohad, kas või skandaali kujul, välja tulid, ja sellest lähtudes saab edasi mõelda.
Aga kui siseministeerium heidab oma allasutusele, millega Eesti sisejulgeoleku tagamisel aetakse ühist asja, ette süsteemsuse puudumist, võiks ka peeglisse vaadata ning hoopis üheskoos ajale vastavaid lahendusi leida. Eks nina ajatuule nuusutamiseks pea ikka ka ministeeriumiametnikel olema.