- Enamik eestlasi pooldab rangemaid koroonapiiranguid
- Valitsus ei saa enam otsustega venitada
- Valitsus peab kandma kriisis vastutust
Valitsusel on aeg hakata langetama koroonakriisis otsuseid, leiab Postimehe juhtkiri.
Valitsusel on aeg hakata langetama koroonakriisis otsuseid, leiab Postimehe juhtkiri.
Kaja Kallase ja Jüri Ratase valitsuse lähenemine koroonakriisile on olnud üllatavalt sarnane. See on lähtunud maailmavaatest, mille järgi ei ole vaja rahvast käskude ja keeldudega juhtida. Inimestel endil tuleb lasta otsustada. Ise teen, ise vastutan, võiks olla selle maailmavaate lipukiri.
Iseenesest ei ole selles lähenemises mitte midagi halba. Vabale rahvale vabal maal peakski just selline lähenemine sobima.
Tõesti, kui vaadata Eesti majandusnäitajaid, siis on Eesti kriisiga suurepäraselt hakkama saanud. Kevadel ennustati meile vähemalt kümneprotsendilist majanduslangust. Tegelikult langes Eesti majandus eelmisel aastal kõigest 2,9 protsenti ja selleks aastaks prognoositakse Eestile juba majanduskasvu.
Kuid kui lugeda eilses Postimehes ilmunud intervjuud Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juhi Kristo Eriksoniga, siis avaneb hoopis teistsugune pilt. Optimistlike majandusprognooside ning tervise- ja tööministri mittemidagiütlevate vastustega harjunud lugeja ees rulluvad lahti haiglate ilustamata probleemid.
Selles probleemses maailmas jõuavad haiglate Covidi- ja intensiivraviosakonnad varsti maksimaalse täitumuseni. PERHi intensiivravikeskuse juht ütleb keerutamata, et kui praegused piirangud ei toimi, siis võib peagi tekkida olukord, kus iga päev on EMOdes kümneid intensiivravi vajavaid inimesi, kellele pole seda enam võimalik pakkuda.
Ja need inimesed pole ainult 70- või 80-aastased ega ka inimesed, kellel on kaasuvaid haigusi. Nende seas on inimesi neljakümnendates eluaastates, kes on siiamaani olnud täiesti terved. Kui olukord ei parane, siis võib nende seas juba mõne aja pärast olla ka lapsi. Rootsis vajas kevadise laine järel intensiivravi 400 last.
Valitsus ongi meil selleks, et otsustada. Teha otsuseid siis, kui ei ole veel liiga hilja. Valitsus peab ka vastutama. Aeg on võtta vastutus. Aeg on hakata otsustama.
Kui valitsus arvab, et Eesti ühiskonna eelistus kuulub isikliku vastutuse poliitikale koos kõikide sellest tulenevate riskidega, siis on selline arvamus sügavalt ekslik. Postimehe 26. veebruari küsitlus räägib selget keelt: 46 protsenti vastanutest pidas uusi koroonapiiranguid vältimatuteks ja 38 protsendi arvates ei olnud need piisavalt ranged. Ainult väike osa pidas koroonapiiranguid ebavajalikeks.
Tänases lehes tunnistab teadusnõukoja liige Andres Merits, et Ratase valitsuse otsus loota inimeste isiklikule vastutusele töötas vaid osaliselt. Maardu näitel võib väita, et taktika ei saanudki töötada. Inimesed ei hakka enne vastutustundlikult käituma, kui oht ei ole muutunud käegakatsutavaks. Maardus ei kandnud veel kaks nädalat tagasi isegi kassapidajad maske, kuid nüüd teevad seda peaaegu kõik.
Valitsusel on viimane aeg endale tunnistada, et valitud taktika ei tööta. Vaba rahvas vabal maal on tõesti võimeline ennast ise piirama, kuid ta teeb seda alles siis, kui enam midagi muud üle ei jää. Paraku võib siis olla juba liiga hilja.
Kui nii läheb, siis ei kehti enam heade aegade põhimõte: ise teen, ise vastutan. Sest kui kõik vastutavad, siis ei vastuta mitte keegi. Ja kui kõik otsustavad, siis ei otsusta õigupoolest mitte keegi.
Valitsus ongi meil selleks, et otsustada. Teha otsuseid siis, kui ei ole veel liiga hilja. Valitsus peab ka vastutama. Aeg on võtta vastutus. Aeg on hakata otsustama.