Ken Kalling: võõrvõim ei suutnud hävitada arstide eetilisi tõekspidamisi

Läänemaa Haigla. Naisteosakond. 1930-1939. Operatsioon toimumas. Albumis HM F 1532:6 Ff. Foto: Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

Sada aastat tagasi, 28. veebruaril 1921 registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukohtus Eesti Arstideseltside Liidu põhikiri. Seda kuupäeva loeb Eesti Arstide Liit oma sünnipäevaks, kirjutab meditsiiniajaloolane Ken Kalling.

Eesti arstkonna organiseerumine algas juba üheksa aastat varem, kui 1912. aastal sai tegutsemisloa arstideseltside liidu eelkäijaks peetud Põhja-Balti Arstide Selts. Tegemist oli rahvusliku seltsiga, mille kokkukutsujad soovisid vastu seista senistes Eesti- ja Liivimaa arstide organisatsioonides valitsenud võõrale vaimule. Konkreetseks päästikuks sai kohalike saksakeelsete arstide tõrksus tulla vastu eesti karskusseltside palvetele võtta selgelt eitav seisukoht alkoholi suhtes. Eestlasi ühendav selts pööras juba toona suurt tähelepanu rahvatervisele.

Lisaks sooviti toetada eesti soost arste jääma tööle kodumaale. Esimene maailmasõda aitas samuti arstide Venemaa avarustelt Eestisse tagasi tulekule kaasa. Nii lõid kohalikud eesti arstid uusi ühendusi, mis peatselt koondusid katusorganisatsiooni – arstideseltside liitu.