Juhtkiri ⟩ Parem hilja kui ei iialgi

Urmas Nemvaltsi karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Tuleb loota, et inimesed peavad piirangutest kinni
• Täiendavad piirangud on vaid aja küsimus
• Uusi sotsiaalseid norme peab järgima hoolega

Rangemad piirangud koroonaga võitlemiseks on möödapääsmatud, ütleb Postimehe juhtkiri.

Juba möödunud detsembrikuu alguses hoiatas Suurbritannia terviseameti koroonakeskuses töötav arst-lektor Taavi Tillmann eestlasi, et ainuüksi pehmete piirangute abil ei ole võimalik koroonaviiruse levikut kontrolli alla saada. Tema sõnul on ranged piirangud õigustanud ennast mitmes riigis, sealhulgas Suur­britannias ja Prantsusmaal, kus jõulised meetmed on aidanud vähendada koroonasurmade arvu.

Ilmselt ei ole ka juhuslik, et Suurbritannias räägitakse praegu oma kodanikele pigem vabaduste juurde andmisest kui nende äravõtmisest. Seega tähendavad õigel ajal kasutusele võetud piirangud pikemas perspektiivis vähem piiranguid.

Ühiskonnas võime alati vaielda, millised on sobilikud hoovad viiruse leviku tõkestamisel, kuid palju raskem on õigustada tegemata tööd varajaste ohumärkide ilmnedes. Tartu Ülikooli reoveeseire uuringute tulemused jõulupühade ja aastavahetuse aegu oleksid pidanud valitsuses juba häirekella tõsiselt tööle panema. Seireuuringu juht Tanel Tenson märkis siis, et viiruseosakeste hulk reovees on suur ja nakatunuid leidub kogu riigis. Tase hakkas tõusma detsembris ja oli täheldatav üle terve Eesti. Ühe kuu möödudes oli mõõdetav viirusosakeste hulk reovees juba rekordiliselt kõrge.

Lisaks raskendas võidujooksu koroonaga asjaolu, et me ei olnud pikka aega teadlikud, kas Eestis leidub viiruse nakkavamaid tüvesid või mitte, sest sekveneerimisega hakati liiga hilja peale.

Oleme juba niigi kaua Eestis edasi lükanud rangemate meetmete rakendamist ning nendega pole enam kaua aega oodata, kui soovime algavale suvele vastu minna vabadust nautides.

Asjaolusid arvestades oleks rangemate piirangute kasutuselevõtt olnud juba nii või naa aja küsimus. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg, kus meil ei ole enam teist võimalust kui senisest jõulisemalt piirata oma inimeste vabadust. Muidu ei pea meie tervishoiusüsteem lihtsalt koormusele vastu, sest paljudes haiglates ületab Covid-19 diagnoosiga tulijate arv kojusaadetute arvu.

Mõistagi ei ole rangemad piirangud üksinda piisavad, et võita nüüdseks aasta aega kestnud sõda pisikese viiruse vastu. Selleks, et naasta enam-vähem tavapärase elu juurde, peab jätkuma aktiivsem vaktsineerimine. Ometi kuuleme pidevalt uudised tarneraskustest: kui eelmisel nädalal ei tulnud Modernat, siis sellel nädalal pole Eestisse jõudnud lubatud kogust AstraZeneca koroonavaktsiini.

Kui tarneraskused Euroopas jätkuvad, siis tuleb üha enam loota, et Eesti inimesed oskavad ja tahavad uutest piirangutest kinni pidada, sest vastasel juhul ei pruugi need täita algselt seatud eesmärke. Samuti peame arvestama, et iga piirangute all elatud päev ja nädal toob endaga kaasa uusi töötuid, laste mahajäämist õppetööst, vaimse tervise häirete kasvu ning palju muudki ebameeldivat.

Et inimeste igapäevased ohverdused end kuidagigi ära tasuksid, on väga oluline järgida kõiki valitsuse kehtestatud sotsiaalse läbikäimise norme eriti suure hoolega. Oleme juba niigi kaua Eestis edasi lükanud rangemate meetmete rakendamist ning nendega pole enam kaua aega oodata, kui soovime algavale suvele vastu minna vabadust nautides.