Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: sotsiaalministeeriumi suhtumine vaktsineerimisse on kuritegelik

Eile kehtestas valitsus rangemad koroonapiirangud ehk lihtsustades võib ka öelda, et jõuti tagasi reegliteni, mis kehtisid selle valitsuse ametisse astumisel, märkis Isamaa poliitik Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik».

Muuli heitis ette, et kui uus valitsus tegi 28. jaanuaril otsuse piiranguid leevendada, siis oli nende eesmärgiks võita rahva seas populaarsust. «Tagajärjeks on olnud väga kiire ja järsk nakatunute arvu tõus. Nüüd siis sisuliselt keerati kõik tagasi, välja arvatud tõesti restoranide lahtiolekuajad, mis jäid endiselt kella üheksaks,» sõnas ta.

«Tagasilöök on minu meelest karm ning põhjuseks on see, et tehti lihtsalt üks populistlik otsus, ilma et oleks seda põhjalikult kaalutud,» kritiseeris Muuli.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik oli Muuliga päri, et leevendusi poleks pidanud tegema, sest see andis ühiskonnale signaali, justkui kõik oleks hästi. Tema hinnangul polnud olud head ka eelmise valitsuse ajal ning ühiskonna ohutunnetus oleks pidanud juba pikka aega kõrgem olema. 

Erinevalt Muulist aga pidas ta heaks mõtteks jätta lapsed peale koolivaheaega veel nädalaks koju, sest see on tõhus meede viiruse leviku tõkestamiseks. Tema hinnangul on ilma tõendita üle hinnatud kahjusid, mida distantsõpe toob. Pole faktilist tõestust, millised on kaugõppe mõjud Eestis, kus digilahendustesse on palju investeeritud. Praegu hinnatakse olukorda arvamusküsitluste ja pisut lõpueksamite tulemuste järgi, aga viimastes ei olnud drastiliselt halba muutust. 

Küll aga oleks tema hinnangul eelmine valitsus pidanud palju rohkem tegelema koolide ventilatsiooni kontrollimise ja parandamisega. Aavik lisas, et see oleks olnud ka suurepärane kriisiabimeede ehitussektorile. Kui klassides toimuks hea õhuvahetus, oleks praegu koolides nakatumistega mure väiksem.

Muuli nõustus, et viis päeva koolist puududa ei ole tavaliselt laste jaoks traagiline. Samuti oli ta nõus, et laste koju jätmine on tõhus meede, aga see ei tähenda, et kõik, mis oleks tõhus, oleks ka hea. Ta võrdles, et ühiskonna täielikult kinni panemine on samuti väga tõhus meede. Koolide sulgemise puhul on Muuli sõnul mureks, et viis päeva kodusõpet kordub juba mitmendat korda. Rekordiliselt kõrgete nakatumisnumbrite puhul võib kergekäeliselt juhtuda, et mõnepäevane distantsõpe venib mitme nädala peale.

Aavik märkis, et nii koolid kui riik oleks pidanud terve eelmise aasta kibedalt valmistuma teise laine tulekuks. Võimalik on, et tuleb ka kolmas laine. Faktiliselt ei saa öelda, et süstemaatiline abi ja juhised riigilt koolidele üldse puudusid, aga seda pole tema meelest olnud piisavalt. 

Kõige tähtsam on tema sõnul olnud siiski see, et kogu aasta jooksul on valitsenud ekslik mõtteviis, et Eesti on eriline ja saab kuidagi teistest paremini hakkama.

Muuli leidis, et suvel ja sügisel läkski Eestis Balti riikide ja ka Euroopa riikide võrdluses hästi. Lõpetuseks aga kritiseeris ta veel sotsiaalministeeriumi suhtumist vaktsineerimisesse. «See on täiesti kuritegelik. Praegu sotsiaalminister ütleb, et vaktsiinid viime laost välja, aga see pole ju tähtis, kas nad on ühes laos või teises laos. Tähtis on, kas inimesed on vaktsineeritud või mitte.»

Ta selgitas, et praegu on Eestisse toodud 104 000 vaktsiinidoosi, millest kasutamata on 28 000 ehk koguni neljandik. «Selle õigustuseks öeldakse, et oh, pole ju midagi, kui nad natuke seisavad. See on täiesti kuritegelik õpetajate suhtes ja koolide suhtes, kus saaks nakatumist kõvasti vältida sellega, kui õpetajad oleks vaktsineeritud.»