Olukorrast ajakirjanduses ⟩ USA digifirmade kohtuhagi meedia vastu on kahe teraga mõõk

Väino Koorberg ja Rein Lang keskendusid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» avalik-õiguslikule ringhäälingule ning sedapuhku isegi mitte ERRile, vaid tõid BBC näite, toetudes BBC plaanile 2020.–2021. aastaks. Samuti arutleti pikemalt, mida võiksid tähendada USA kohtuhagid maailmameedia jaoks. 

Koorberg meenutas, et eelmisel aastal koroonaviiruse vallapääsemise ajal kritiseerisid nad Langiga ERRi, et uudistekanal ei reageerinud kogu Eesti koduõppele ja kodutööle saatmisele nii kiiresti, kui oleks võinud. Samuti heitsid nad ette, et ERR ei pakkunud ei vaimset lohutust ega religioosset rahuldust.

Ta märkis, et kui vaadata BBC aastaplaani, siis seal on selge ülevaade, kuidas BBC plaanib riigi pandud kohustusi täita. Näiteks on aastaplaanis selgelt kirjas, kuidas BBC kavatseb Suurbritannia rahvast informeerida, aidata kaasa harimisele ja erinevate ühiskonnagruppide sidususele ning ka rahva meelt lahutada ja stressitaset langetada. Tegemist on peaaegu samade eesmärkidega, mida peab seaduse järgi täitma ERR.

«Mulle väga meeldis, et [BBC] möödunud aastal koostatud selle aasta plaan põhiliselt keerleski selle ümber, kuidas aidata rahvast, kes on praegu koroonapiirangute kütkes,» ütles Koorberg. Näiteks ei arvanud nad, et elanikkonna teavitamiseks piisab valitsuse pressikonverentside ülekandmisest, vaid lülitasid programmi erisaateid ja uudistelugusid. Nii lisati raadiokanalitesse ja telesse spetsiaalseid tervisesaateid ning anti inimestele suurem võimalus saadetesse helistada ja küsida spetsialistidelt küsimusi. 

Prioriteetideks on teaduspõhine infokajastus ja haridus

Lang tõi välja dokumendi rõhuasetusi. Esiteks on prioriteet inimeste informeerimine objektiivselt ehk teaduslikku maailmapilti aluseks võttes. Teiseks on olulisel kohal harimine ehk BBC adub, et koolide kontaktõpe on paljuski pärsitud ning avalik-õiguslik kanal saab toeks olla. «BBC hakkas sellega kohe tegelema. Esimesest päevast peale,» rõhutas ta. 

Koorberg täiendas, et lisaks lineaartelevisoonile ja -raadiole aitasid haridussaadetega kaasa BBC portaal ja rakendused. Ta avaldas kahetsust, et meil oli ERRi roll distantsõppes täiesti passiivne. Lang ütles kaasa, et tema ütleks ERRi osaluse kohta nullilähedane. 

Ta läks tagasi BBC plaani rõhuasetuste juurde ning märkis, et tema jaoks oli pisut üllatav kolmas eesmärk ehk kvaliteetse meelelahutuse pakkumine, millega toestatakse esimesi punkte. Koorberg täpsustas, et meelelahutus ei olnud eesmärk omaette, vaid BBC möönab, et inimestel on ka religioossed ja kultuurilised vajadused. Eriti on meelelahutust vaja ajal, kus inimesed on koju istuma jäetud, sest meilgi on president tähelepanu juhtinud ohtlikule perioodile pikkade pühade ajal. 

Lang lisas, et BBC rõhutab eraldi üle, et nad pole antagonistlikus vastuolus erameediaga. Koorberg nõustus, et see oli sümpaatne punkt. Lang märkis, et samuti toob BBC välja ressursipuuduse, aga see ei domineeri, erinevalt Eestist, kus juttu alustatakse alati sõnumiga, et raha ei ole ja reklaami ei saa teha. 

Ameerikas vaieldakse sõnavabaduse üle

Samuti võtsid saatejuhid vaatluse alla eetripausid üle maailma. Poola väljaanded hakkasid protestima, et riik tahab neid reklaami käibemaksuga hakata maksustama, ning seiskasid eelmise nädala kolmapäeva hommikul uudiste edastamise. Austraalias aga otsustas Google lõpetada meediakanalite kohalike uudiste levitamise protestiks valitsuse plaanile tehnoloogiahiidu rohkem maksustada. 

Lang mõtiskles, et kõige rohkem hakkavad ülemaailmselt meediamaastikku mõjutama USAs toimuvad protsessid. Esiteks küsimus, kas Google'ile ja Facebookile peaks laienema USA trustidevastane seadus. Koorberg tõi välja, et esimesed hagid selles küsimuses mõne nädala eest juba esitati ning nende kulgu tuleb huviga jälgida. Lang tõi esile, et teiseks on oluline sõnavabaduse küsimus ehk Ameerika digifirmade Fox Newsi uudistekontserni vastu. 

Koorberg selgitas, et tegemist on hagiga, kus valimisi korraldavad firmad on esitanud 2,7 miljardi dollari suuruse hagi Rudy Giuliani, Sidney Powelli, Fox Newsi ja kolme Fox Newsi saatejuhi vastu. Lang märkis, et Fox Newsi eelmise aasta kasum kokku oli 3 miljardit dollarit ning seda enne maksustamist. Ta seletas, et firmad väidavad, et kahtlused valimistel kasutusel olnud tarkvara usaldusväärsuse kohta on kahjustanud nende mainet. 

Koorberg sõnas, et sisuliselt on tegemist laimusüüdistusega. Tundub, et Fox Newsil lõid põlved nõrgaks, sest pärast hagiavalduse saamist võtsid nad probleemseks osutunud saate eetrist maha. «Ühtpidi on tore, et las pahad saavad, mis pahade palk on. Aga sellega seoses on üles kerkinud ka mitmeid küsimusi, mis puudutavad ajakirjandust. Ajakirjandus peab palju rohkem hakkama tegutsema ka Ameerikas avalike isikute ja poliitikute väljaütlemiste faktikontrollina,» arutles ta. See võib panna meediaorganisatsioonile vastutuse kõige eest, mis nende arvamussaadetes öeldakse. Küsimuseks on, kas kahe teraga mõõk tabab ka meid. 

Lang täpsustas, et jutu all on siiski toimetatud sisu, mitte näiteks Kuku raadio otse-eeter. Kui vaadata Eestit, siis meilgi on erakondi, mis kahtlevad e-valimiste usaldusväärsuses. Ta tõi välja hüpoteetilise olukorra, kui mõni firma peaks tahtma väidete tõttu kohtusse minna, kas nad saaksid esitada hagi meedia, sealhulgas näiteks ka parteilehtede vastu, mis on poliitikute seisukohti vahendanud. Kui kahju tuleb kinni maksta, kas see piirneb ainult kahju hüvitamisega või võiks kohus määrata ka lisatrahvi, mis motiveeriks laimajat edasi mitte laimama? Probleemseid kohti on mitmeid.