Risto Kask: vandenõuteooriad pidurdavad koroonakriisist väljumist

Risto Kask Foto: Erakogu

• Vandenõuteooriad tõukavad inimesi vägivallale
• Ei tasu uskuda uudiseid, mis on liiga ilusad, et olla tõsi
• Valeinfo levitamisel võivad olla ärilised eesmärgid

Valeuudised on hakanud olulisel määral segama Eesti riigi võitlust koroonaga, kirjutab riigihalduse ministri nõunik Risto Kask (Keskerakond).

Eestis on neid, kes ei suhtu koroonaviirusesse tõsiselt. Levivad valeuudised, mis kutsuvad üles riskikäitumisele, kuid inimesi on hakatud ka ründama. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? 

Surve Eesti tervishoiusüsteemile ja ettevõtluskeskkonnale on juba niigi suur. Piirangud on karmid ja riik on «lukus». Koroonaskeptikud ruulivad aga edasi ja edasi levivad ka kõikvõimalikud valeuudised, mis tõukavad inimesi riskikäitumisele, aga ka vägivallale.  

Valeuudiste levitajad ja uskujad eiravad tõenäolisemalt ennetusmeetmeid ja kannavad seetõttu viirust edasi. Kuigi paljud ootavad pikisilmi endise elu taastumist, ei pea olema professor mõistmaks, et piiranguid ei ole võimalik sellises olukorras leevendada. Nii on kogu ühiskond kui vigane, kes ühte jalga lonkab.  

Sõnumi kohaletoimetamiseks on hakatud kasutama äärmuslikke võtteid. Alles see oli, kui Andrei Vesterinen professor Irja Lutsarit õhtutundidel telefonis «trollis». Rääkimata intsidendist, kui Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep Talvingu autorehv katki torgati ja talle uriini näkku visati. Nii see läheb, kõigepealt verbaalsed rünnakud, seejärel füüsilised. Turvaline elukeskkond, kus saab ohutult ja rünnakuid kartmata ringi liikuda, on olnud Eesti üheks visiitkaardiks. Kas turvatundest tuleb nüüd loobuda?  

Skeptiliselt tasub suhtuda igasugustesse üleskutsetesse kasutada haiguse raviks ravimeid, mille kasulikust toimest võib lugeda vaid populaarajakirjandusest. Sellest on tervisele rohkem kahju kui kasu.

Euroopa Parlamendi sõnul võivad inimesed levitada valeinformatsiooni eesmärgiga teenida kasumit, et müüa tooteid, mis ei tööta, või meelitamaks rohkem inimesi külastama nende veebilehti.

Mõni teooria soovitab vaktsineerimisest loobuda, sest vaktsiiniga süstitakse inimestesse jälgimise eesmärgil mikrokiip. Levinud on üleskutse MMSi tarvitada, mis on ohtlik ja pöördumatuid tervisekahjustusi põhjustav aine. Olen veendunud, et neid kemikaale, mis koroonaviiruse või mistahes teise viiruse tappa suudavad, on palju. Hoopis olulisem on küsimus, kas nad tapavad ka inimese? 

Mürgise kloordioksiidi (MMS) kasutamisele tõukamine on selgelt pahatahtlik. Teadlaste sõnul on levitatavad teooriad ohtlikud.

Hämmastav on asjaolu, et küsitavate tulemustega ravimeid reklaamivad ka inimesed, kes on seotud tervishoiusüsteemiga. Hiljuti reklaamis Pärnu haigla nõukogu liige koroonaviiruse raviks ravimit Plaquenil, mille puhul ei ole koroonaviirust pärssivat toimet kliinilistes uuringutes tõendatud. Kõrvaltoimete nimekiri on ravimil pikk, lisaks on tegemist retseptiravimiga, mis mõeldud ravimaks hoopis teistsuguseid patoloogiaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul levivad valeuudised viirusest kiiremini ja nad võivad osutuda ka ohtlikumaks kui viirus ise. Ettevaatlikkusega tuleb suhtuda uudistesse, mis on liiga ilusad, et olla tõsi. Kindlasti peaks süvenema, kas mingi sõnumi taga on arst, ekspert või levitatakse suvalist jama.   

Euroopa Parlamendi sõnul võivad inimesed levitada valeinformatsiooni eesmärgiga teenida kasumit, et müüa tooteid, mis ei tööta, või meelitamaks rohkem inimesi külastama nende veebilehti. Siiski levitavad inimesed mõnikord valeinformatsiooni ka seetõttu, et nad usuvad sellesse ja ei soovi tegelikult teistele halba. Tuleb olla tähelepanelik.    

Valeuudised ja koroonaviiruse vastane mõjutustöö on ohuks ühiskonnale, see ei teeni Eesti riigi ja inimeste huve ning pidurdab Eesti väljumist kriisist. Koroonavõitlus on oluline, kuid võitlema peab õigel poolel. Paranemine on meie endi kätes.