Eelmisel esmaspäeval toimunud sõjaväeline riigipööre Myanmaris oli enamikule vaatlejatele ootamatu, ütles Tallinna Ülikooli dotsent Karin Dean Kuku raadio saates «Välismääraja». Juttu tuli ka sellest, mida saaksid Myanmari elanike toetamiseks teha lääneriigid.
Dean selgitas, et riigipööre tuli üllatuslikult, sest sõjaväel on Myanmaris niigi tugev positsioon ning neil oli palju põhjuseid rahul olla. Põhiseaduse järgi on Myanmari sõjaväel väga suur roll ning neil on õigus isegi hädaolukorras riigis võim üle võtta. Küll aga peaks sellisel juhul riigi president kutsuma üles sõjaväge riigipööret korraldama, mida seekord ei juhtunud ning nii rikkus sõjavägi enda kirjutatud põhiseadust. Samuti on sõjavägi kindlustanud endale majandusliku võimu, loetles Dean.
Seetõttu saab vaid esitada spekulatsioone, miks sõjavägi rahul ei olnud. Juhtiv partei Rahvuslik demokraatialiiga (NLD) otsis viimase viie aasta jooksul võimalusi, kuidas põhiseadusesse kirjutatud sõjaväe võimu õõnestada. Võib-olla olid president ja NLD liiga allumatud ning sõjavägi ei kujutanud ette veel viis aastat nendega võimu jagada, tõi Dean välja.
Antropoloogiadoktor Laur Kiik täiendas, et üllatuslikkust lisas asjaolu, et sõjavägi korraldas põhimõtteliselt petumanöövri. Nad hakkasid rääkima valimistulemuste selgumisest saati, et tulemused pole ausad ja valimisi võltsiti. Kiik märkis, et sõjaväe juhid tunduvad uskuvat, et nad on riigis rohkem populaarsust, kui tegelikult ollakse.
Seetõttu hakkasid nad andma hoiatusi, et nad ei välista riigipööret. Ent päev enne uue parlamendi ametisse vannutamist rahustas sõjavägi ühiskonna maha, tehes etteheiteid ajakirjanikele ja diplomaatidele, kes olla levitanud valeteavet ja liialdusi. See jättis mulje, et varasemad hoiatused olid olnud bluff. Samal ööl viis sõjavägi kirurgilise täpsusega riigipöörde läbi. Inimesed ärkasid üles šokiseisundis, mis mingis mõttes kestab senimaani, hindas Kiik.
