Välismääraja ⟩ Karin Dean: sõjaväe riigipööre Myanmaris oli ka vaatlejatele ootamatu

Eelmisel esmaspäeval toimunud sõjaväeline riigipööre Myanmaris oli enamikule vaatlejatele ootamatu, ütles Tallinna Ülikooli dotsent Karin Dean Kuku raadio saates «Välismääraja». Juttu tuli ka sellest, mida saaksid Myanmari elanike toetamiseks teha lääneriigid.

Dean selgitas, et riigipööre tuli üllatuslikult, sest sõjaväel on Myanmaris niigi tugev positsioon ning neil oli palju põhjuseid rahul olla. Põhiseaduse järgi on Myanmari sõjaväel väga suur roll ning neil on õigus isegi hädaolukorras riigis võim üle võtta. Küll aga peaks sellisel juhul riigi president kutsuma üles sõjaväge riigipööret korraldama, mida seekord ei juhtunud ning nii rikkus sõjavägi enda kirjutatud põhiseadust. Samuti on sõjavägi kindlustanud endale majandusliku võimu, loetles Dean. 

Seetõttu saab vaid esitada spekulatsioone, miks sõjavägi rahul ei olnud. Juhtiv partei Rahvuslik demokraatialiiga (NLD) otsis viimase viie aasta jooksul võimalusi, kuidas põhiseadusesse kirjutatud sõjaväe võimu õõnestada. Võib-olla olid president ja NLD liiga allumatud ning sõjavägi ei kujutanud ette veel viis aastat nendega võimu jagada, tõi Dean välja. 

Antropoloogiadoktor Laur Kiik täiendas, et üllatuslikkust lisas asjaolu, et sõjavägi korraldas põhimõtteliselt petumanöövri. Nad hakkasid rääkima valimistulemuste selgumisest saati, et tulemused pole ausad ja valimisi võltsiti. Kiik märkis, et sõjaväe juhid tunduvad uskuvat, et nad on riigis rohkem populaarsust, kui tegelikult ollakse. 

Seetõttu hakkasid nad andma hoiatusi, et nad ei välista riigipööret. Ent päev enne uue parlamendi ametisse vannutamist rahustas sõjavägi ühiskonna maha, tehes etteheiteid ajakirjanikele ja diplomaatidele, kes olla levitanud valeteavet ja liialdusi. See jättis mulje, et varasemad hoiatused olid olnud bluff. Samal ööl viis sõjavägi kirurgilise täpsusega riigipöörde läbi. Inimesed ärkasid üles šokiseisundis, mis mingis mõttes kestab senimaani, hindas Kiik. 

Postimehe ajakirjanik Karl-Hendrik Pallo lisas, et teooriaid sõjaväe rahulolematuse põhjustest on teisigi. Sõjaväe ülemjuhataja Min Aung Hlaing oleks pidanud selle aasta juulis oma kohalt tagasi astuma. Myanmaris on tavaline, et erusõjaväelased lähevad kas poliitikasse või ärimeheks. Arvatakse, et Min Aung Hlaing tahtis minna opositsioonilisse parteisse, ent lootis, et sellel on pärast valimisi märksa tugevam positsioon, tõi Pallo esile.

Tuhanded inimesed ühinesid eile Myanmaris protestidega sõjaväelise riigipöörde vastu, alanud üldstreigil nõutakse kukutatud Aung San Suu Kyi vabastamist ja demokraatia taastamist. Foto: Ye Aung Thu/AFP/Scanpix

Mida saaksid teha lääneriigid? Kiik selgitas, et osa kohalikke noori uskus esialgu, võib-olla naiivselt, et kui välismaailma inimesed vaid märkaksid ja teaksid toimunu ebaõiglusest, siis tekiks surve ja sõjavägi suudetaks võimult tõrjuda. Karta on, et lootused ei osutu tõeks, aga usk edu võimalusse on tugev.

Küll aga saaksid lääneriigid toetada rahaliselt ja tehniliselt kohalikke ajakirjanikke ja aktiviste, kes proovivad infot jagada. Kiik rõhutas, et väga oluline on teada, mis järgmiste kuude jooksul juhtub, sest koroonaviirus on andnud hea võimaluse riik lukku panna. Lennud sisse ja välja on väga vähesed, välismaalane pääseb riiki praegu ainult sõjaväe eriloaga.

Dean tõi välja, et majandussanktsioonid peaksid olema väga läbimõeldud, et nad ei haavaks vaid tavainimesi. Saatejuht Erkki Bahovski võrdles Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega, mille puhul on alati räägitud täppissanktsioonidest. Dean lisas, et kindlasti aitaks ülemaailmne relvaembargo sõjaväge mõjutada. Lääne investorite väljatõmbumisel aga on oodata Hiina raha ja mõjuvõimu kasvu, tühja kohta ei jää.