Keskkonnaministeeriumi vastulause: ohtlike ainete laevalt laevale pumpamist pole põhjustanud valitsuse mullune määrus
/nginx/o/2021/02/04/13613474t1h4373.jpg)
Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et Postimehe eilses artiklis «Eesti ametniku vaikimine laseb naftaärikatel miljoneid teenida», selle esiküljeviites ning juhtkirjas «Kahtlane kingitus» on mitu eksitavat väidet.
Postimehe esiküljel on kirjas: «Tegevust on võimaldanud eelmise valitsuse keskkonnaministeeriumi määrus, millele andis positiivse keskkonnahinnangu asekantsler Harry Liiv.»
Artiklist selgub, et silmas on peetud valitsuse mullusuvist määrust «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord», mis olukorda justkui varasemaga võrreldes kardinaalselt muutis. Tegelikult ei muutnud valitsuse 2020. aasta suvel heaks kiidetud määrus põhimõtteliselt midagi. Seega ei vasta tõele ka artiklis toodud väited, et nafta laevalt laevale pumpamine «sai rohelise tule mullu juunis valitsuse määrusega» ja et määrus «kinnitas seni nn hallis alas toimunud ohtliku äriajamise seaduslikkust».
Ka määruse varasem, 2011. aastast kehtinud redaktsioon võimaldas merel naftat laevalt laevale laadida. Kauba laevalt laevale laadimise võimalust (STS-operatsioone) on Eesti sisemerel ka enne 2020. aasta suve korduvalt kasutatud, näiteks 2019. aastal neljal korral. Uus määrus vaid täpsustas selle tegevuse detaile ja laiendas ainete ringi, mille laadimise üle kontrolli teostatakse. 2020. aastal toimus meie sisemerel kolm STS-operatsiooni, millest üks tehti enne määruse jõustumist ja teine algas enne määruse jõustumist. Tänavu on aset leidnud kaks sellist kauba laadimist ning kolmandaks on küsitud luba.
Vale on väide, et määrusele andis positiivse keskkonnahinnangu asekantsler Harry Liiv. Määruse mõju hindab seda välja töötav meeskond määruse tegemise käigus.
Vale on juhtkirjas sisalduv väide: «Eestis aga kehtestati mõnda aega tagasi keskkonnaministri määrus, mis lubab seda ärimeestele meelepärases kohas tasuta.» Esiteks ei ole keskkonnaminister antud valdkonda oma määrusega reguleerinud. Teiseks, kui mõeldud on valituse mullusuvist määrust, mille Keskkonnaministeerium välja töötas, siis see ei sätesta tasude võtmist või mitte võtmist. Tasude kehtestamine või kaotamine pole Keskkonnaministeeriumi ega Harry Liivi ainupädevuses, vaid see saab toimuda koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning muude õigusaktide abil.