Nädala tegija ⟩ Maris Jesse: kui perearst kutsub vaktsineerima, siis palun minge

Vaktsineerimise raskuskese hakkab nüüd minema perearstide kätte. Kuidas on vaktsineerimine seni läinud, millega tuleb kindlasti arvestada ning millal võiks kõik soovijad vaktsiini saada, rääkis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse Kuku raadio saates «Nädala tegija».

Jesse märkis, et vaktsiinist keeldunud tervishoiutöötajate arv muret ei tekita. Esimesel ringil ei olnud tervishoiuasutustes vaktsineerimishuvi võrdne: arstide seas on olnud soov ennast kiiresti vaktsineerida lasta kõrgem ning see on praegu ligikaudu 80 protsenti. Õdede seas on vaktsineerituid natuke vähem ning hooldajate seas veel natuke vähem kui õdede seas. 

Samas ei saa öelda, et kõik mitte-vaktsineeritud oleksid kindlad vaktsiinist keeldujad, vaid suur osa on öelnud, et nad ootavad ja vaatavad. Mitmed neist on nüüd osalenud vaktsineerimise teisel ringil. Täpseid protsente veel kindlalt öelda ei saa, aga valdavalt on tervishoiutöötajad vaktsineeritud, võttis Jesse kokku. Sotsiaalministeerium tahab järgmise nädala lõpuks olla olukorras, kus kõikidele tervishoiutöötajate soovijatele on esimene vaktsiinidoos tehtud. 

Jesse kinnitas, et ajakirjanduses kajastatud lood vaktsiinidooside raiskuminekust hoiutingimuste rikkumise või ülejäägi pärast on olnud üksikjuhtumid. Täiesti sajaprotsendilise kindlusega aga ei toota ükski süsteem. Samuti on kõikidele raviasutustele antud suunis luua varunimekiri inimestest, keda kohale kutsuda, kui peaksid mõned doosid üle jääma.

Eeldus oli, et lisanimekirjad koostatakse prioriteetsetest rühmadest. Jesse avaldas kahetsust, et mõnel juhul pole haiglajuhi prioriteedid olnud päris sellised, kui vaktsineerimisplaanis kirjas, aga Eesti väike ühiskond toimib hea järelevalvajana.

Samas on praegu perearstikeskustele antud luba vaktsineerida ka tööealisi inimesi, kui ikka on reede õhtul kell kuus, mõned inimesed on jäänud tulemata ning on oht, et doosid võiksid raisku minna. «Kõige olulisem on see, et vaktsiinidoosid ei läheks raisku. Dokumenteerige, et miks just need inimesed,» sõnas ta.

«Ei tohi karta kutset. Kui perearst teile helistab ja kutsub vaktsineerima, siis kindlasti palun minge,» kutsus ta üles perearsti kutset vastu võtma. 

Kõik kolm Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinil (Pfizer-BioNTech, Moderna ja AstraZeneca) kaitsevad inimesest raske haigestumise eest. Samas pole veel teada, kui palju vaktsiin kaitseb asümptomaatilise haigestumise eest ning kui palju aitavad vähendada viiruse edasikandumist teiste inimeste nakatamise näol, selgitas Jesse. 

Ta rõhutas, et see tähendab, et seni kasutusele võetud abivahendid – maskide kandmine ja distantsi hoidmine – jäävad kehtima ka peale süsti saamist, kuni tuleb uusi andmeid viiruse leviku kohta ning võib leevendusi teha. 

Jesse avaldas lootust, et aprillist või kõige hiljemalt maist peaks vaktsiin jõudma kõigi soovijateni. Sotsiaalministeerium, terviseamet ja haigekassa valmistuvad ka selleks, et vaktsineerimisvõimalusi laiendada ehk lisaks tavapärastele perearstikeskustele ja haiglatele plaanitakse võtta kasutusele ajutised vaktsineerimispunktid suuremates linnades.