Merealadel kütuste ümberlaadimine ei ole ebatavaline, aga see tuleks kindlasti maksustada, et kindlustada valmisolek reostustõrjeks, tegi Kalle Muuli ettepaneku Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik».

Laupäeval ilmus Postimehes lugu sellest, et suurfirmad kutsuvad sadamate asemel kasutama Eesti mereala ohtlike kütuste ümberlaadimiseks, sest nii on võimalik sadu tuhandeid eurosid kokku hoida. Marti Aavik selgitas, et eelmisel aastal vastu võetud määruse nii-öelda komakohad lubavad kütuste ümberlaadimist, kuigi see seab ohtu Eesti keskkonna. Kodanikuühiskonna ja ajakirjanduse koostöös on praegu ümberpumpamine seisma pandud. Aavik küsis ikkagi, miks selline määrus üldse võimalikuks sai.

Muuli märkis, et tema teadmiste kohaselt võeti esimene sellekohane määrus vastu 2011. aastal ning hiljem on seadust vaid rahvusvaheliste nõuete muutmise korral uuendatud. Ka enne eelmise aasta juunit pumbati Eesti merel kütust ümber ning politsei- ja piirivalveamet andis selleks lube. 

Aavik täpsustas, et varasematel aegadel on ümberpumpamine tähendanud siiski põhiliselt laeva kütusega varustamist. «Ka nendele merendusekspertidele, kellega Postimees on rääkinud, on praegune olukord olnud uus ja ennenägematu,» selgitas ta.

Muuli nõustus, et ümberlaadimist on praegu hakanud rohkem kasutama. Samuti ei ole merealadel kütuste laadimine midagi ebatavalist ning teised Euroopa riigid lubavad seda samuti. «Küsimus on minu meelest hoopis muus. Me räägime siin Pakri hoiualast, aga ega siis 200 meetrit hoiualast eemal ei ole pumpamine sugugi ohutum või keskkonna mõttes sallitavam. Läänemeri tervikuna on nii väike, et seda võiks mõttes nimetada hoiualaks nii või teisiti,» argumenteeris ta.

Muuli sõnul on küsimuseks hoopis praktika maksustamata jätmine. «Me ei küsi raha selle tegevuse eest ja sellepärast kõik seda nii meelsasti teevadki. Teistes riikides on see maksustatud enamasti, Soomes kindlasti. Me peaksime küsima raha selle eest, et osta tõrjevahendeid ja tagada valmisolek reostustõrjeks. Kõik naftapumpamised on ohtlikud, aga nende eest küsitakse raha. Selle eest ei küsita ja see on hästi imelik,» heitis ta ette. 

Aavik tõi välja, et on ka võimalus täislasti ümberpumpamist Eesti vetes ära keelata ning suunata see sadamaalale, kus sadamad tagavad ohutuse ja tõrjevahendid, reostuse tõenäosus on väiksem ning selle kokkukogumine vajadusel hõlpsam.

Muuli sõnas, et keelamine ei pruugi olla mõistlik, sest siis liigutakse Soome rannikualale ning mere jaoks ei ole sellel suurt vahet. 

Kommentaarid (4)
Copy