Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: WHO rasked ülesanded (2)

Copy
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • WHO kahe tule vahel
  • Inimelud loevad
  • Hiina võiks vähem salatseda

Hiina salatsemine pandeemia lähtekoha osas teeb koroonaviirusega võitlemise raskeks.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertidel seisab ees kaks äärmiselt rasket ülesannet: leida, kuidas koroonaviirus valla pääses, ja kuidas tulla toime kommunistliku Hiina salastatusega.

On selge, et need kaks ülesannet on omavahel tihedalt seotud. Mida avatumat mängu mängib Hiina, seda lihtsam on WHO ekspertidel kindlaks teha viiruse võimalik lähtekoht ja sellest tulenevalt olla valmis uuteks pandeemiapuhanguteks. Kui on kindlaks tehtud, kas ja kuidas liikus viirus loomadelt inimestele, saab suure tõenäosusega ennustada haiguse kulgu ka tulevikus.

Ent kuidas langeb WHO ekspertide kavatsus kokku kommunistliku Hiina kõikvõimaliku salatsemisega, on iseküsimus. Tuletame meelde enda nõukogudeaegset kogemust ja mõtleme näiteks ENSVs olnud piiritsoonidele või välismaalastele suletud Tartule. Kujutage ette, et maailma terviseeksperdid oleksid saabunud toona Nõukogude Liitu, ja saate ettekujutuse sellest, missugune tee tuleb WHO ekspertidel käia Hiinas.

Just riikidevaheline koostöö ja solidaarsus peaksid olema need, mis viiksid maailma jõupingutused koroonapandeemiaga toimetulemisel võidule.

WHO eksperdid on juba jõudnud rahvusvahelisele meediale öelda, et nad ei lähe Wuhani piirkonda plaaniga Hiinat süüdistada. Paraku oleme näinud, et pandeemiaga seotud küsimused ei piirdu üksnes teadusega, vaid vägagi jõuliselt on mängu astunud poliitika. Näiteks nimetas USA eelmine välisminister Mike Pompeo viirust «Wuhani viiruseks».

Kuid Hiina ei soovi mingil juhul koroonaviiruse seostamist Hiina või Wuhani nimega. Kui ikkagi leitakse viiruse alguspunkt Wuhanist, teeb Hiina kõik endast oleneva, et Wuhani või Hiinat viiruse nimes ei oleks. USA on süüdistanud Hiinat salatsemises ja kritiseerinud ka WHOd selle eest, et väidetavalt on Hiinal ses organisatsioonis liiga suur mõjuvõim. Eelmise aasta kevadel blokeeris USA näiteks ÜRO Julgeolekunõukogus pandeemiaresolutsiooni vastuvõtmise, sest selles sisaldus viide WHO-le.

Nii et õnnetu WHO on justkui kahe tule vahel. Mõnele poliitgurmaanile võib riikide vägikaikavedu tunduda põneva malemänguna, kuid tasub meenutada, et koroona tõttu on surnud miljoneid inimesi, ja sureb veel. Just riikidevaheline koostöö ja solidaarsus peaksid olema need, mis viiksid maailma jõupingutused koroonapandeemiaga toimetulemisel võidule.

Ilmselt on aga lootus solidaarsusele naiivne. Me nägime eelmise aasta kevadel, kuidas pandeemia puhkedes kadus solidaarsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Me näeme seda ka praegu, kui maailma rikkamatel riikidel on hõlpsam vaktsiini osta. Mida siis arvata veel Hiinast, kes on käinud rahvusvahelisest üldsusest pidevalt erinevat sammu?

3 mõtet

Hiina peaks olema avatum

WHO on justkui kahe tule vahel

Riikide jõukatsumine ei aita tavalisi inimesi

Hiina saamisega mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks (näiteks WTO ja WHO) loodeti, et Hiina avaneb rahvusvahelisele üldsusele ja temaga on võimalik teha senisest rohkem koostööd. Multilateraalsed organisatsioonid ongi selleks loodud, et lahendada koos üleilmseid probleeme. Koroonapandeemia on üks neist.

Salatsemine annab ainult moona vandenõuteooriatele. Hiina on olnud väga usin desinformatsiooni levitaja ja infost üleküllastunud maailmas haaratakse igasuguse vandenõuteooria järele seda suurema õhinaga. Kuigi kõigi osapoolte huvides on jõuda viiruse lähtekohani.

Märksõnad

Tagasi üles