Krister Kivi: geniaalne vaktsiiniturundus või siiski tutvuste ärakasutamine?

Krister Kivi, Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Euroopa Liit on elupäästvate vaktsiinide hankimisel ilmutanud hämmastavat suutmatust. Kaugel-kaugel meist ees on oma vaktsineerimistega nii Ühendkuningriik kui Ameerika Ühendriigid, nii Iisrael kui isegi pisike Island. Loodetavasti harutatakse auklikuks osutunud kokkulepete ja hilinevate tarnete üksikasjad lahti detailideni ning selgitatakse välja need, kes oma tööd meie elupäevade ilmselt suurima kriisi kiiremaks lahendamiseks korralikult ei teinud. Kuid olukorras, kus vaktsiini tarnitakse tilkhaaval, on oluline, et iga piiska kasutataks ja kasutataks samas nii, et kaitstud saaks esmalt see segment, kes viirusest kõige enam ohustatud. Mitte need, kes tunnevad mõne haigla peaarsti jõukurite klubi kaudu või omavad tänu oma hiilgavale karjäärile seletamatut «mõjuvõimu» .

Rootsi seadis oma vaktsineerimiskavaks prioriteediks vanadekodus oleva riskigrupi. Eesti otsustas kõige esimesena hakata vaktsineerima tervishoiutöötajaid ja tervishoiuasutuste personali. See ei tähendanud üksnes arste: vaktsineeritud on ka haiglate tegevjuhte ja tehnikuid, sisseostetud teenuse osutajatena toitlustuse pakkujaid, turvatöötajaid ja koristusteenuse osutajaid – sisuliselt kõiki, kellega patsiendid ja arstid kokku võivad puutuda ja eeldusel, et nad kaitsepookimisest ise huvitatud on olnud. Jaanuari keskel jõudis vaktsineerimine ka esimeste hooldekodudes viibijateni, kuid krooniliste haiguste tõttu riskigruppi kuulujad ootavad siiani potentsiaalselt elupäästvat süsti ning nende kord ei jõua isegi parimal juhul kätte enne veebruari, tarneraskusi arvestades paljude jaoks veelgi hiljem. Et sellises näruses olukorras, kus vaktsiinist on saanud suur defitsiit, on õnnestunud inokulatsioon kätte saada mitmetel «eliidi» hulka kuulujail, tundub väga ärritav. Kõige kurikuulsamaks näiteks on muutunud sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, keda vaktsineeriti koroonaviiruse vastu jaanuari esimestel päevadel, ammu enne paljusid arste, hooldajaid ja meditsiiniõdesid. 

Ametliku selgituse sai Priske oma osa PERHi psühhiaatriakliinikust, et ampullipõhja jäänud kuues vaktsiinidoos raisku ei läheks. Õed olevat olnud tol päeval väga koormatud, et leida süsti saamiseks enne vaktsiini hapuksminemist sobivaid kandidaate ning Priske olla olnud õiges varunimekirjas; tsiteerides sõnaosavat perearst Karmen Jollerit sai ta «lotovõidu». Üldiselt on lotode puhul küll pandud suurt rõhku just läbipaistvusele, juhusele ja kõigi huviliste osalemisvõimalusele, millest siin küllap rääkida ei saa. Meenub, et USAs oli äsja oma lahtise vaktsiini ärakasutamisega kimpus Texase osariigi doktor Hasan Gokal, kes «loosis» viimased vaktsiinipiisad oma üsnagi eakatele sõpradele ja naisele. Tema vallandati ja sattus vaktsiini varastamise süüdistusega kohtu ette. Kohtunik lükkas asja arsti otsustusvabadusele viidates küll tagasi, kuid pole võimatu, et vihased süüdistajad viivad Gokali juhtumi siiski veel ka grand juryni.