Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: Navalnõi paljastus Venemaal võimusuhteid ei muuda

Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» Putini suvilast ja Eesti poliitikast ajendatuna ette korruptsiooni lahkamise. Juttu tuli ka uue valitsuse ees seisvatest proovikividest.

Aleksei Navalnõi ja tema meeskond avaldasid väidetavast Vladimir Putini üüratult kallist suvilast YouTube'is video, mida Lang ja Koorberg soovitavad kõigil vaadata. Küll aga rõhutas Lang, et korruptsiooniga peab eelkõige võitlema ajakirjandus. Kui mõni poliitikategijate seltskond hakkab aktiivselt loosungite abil korruptsiooniga võitlema, muutub ta väga ettevaatlikuks.

Koorbergil tekkis filmi vaadates mitu mõtet. Esiteks näitas film, et et Venemaal uurivat ajakirjandust tehes peab jutkui koerana hammastega teemast kinni haarama ja mitte esimese takistuse peale lahti laskma. Teiseks tõestas film, et informatsioon on kõrge hinnaga kaup, aga kui ollakse valmis seda hinda maksma, siis saab igasugust informatsiooni kätte. Kolmandaks näidati, et kui ajakirjaniku ees uks kinni lüüakse, tuleb aknast sisse ronida. 

Lang märkis, et Venemaa ülikud pole kunagi varjanud oma rikkust ning on ehitanud paleesid, et sellega hoobelda. Näiteks tsaarid ehitasid Tsarskoje Selo. Koorberg sõnas vastu, et Putin pole end kunagi tsaariks nimetanud. Siiski on Venemaa ühiskonna korruptsioonitundlikkus langenud ja summade mastaap on muutunud suuremaks, mistõttu täna enam küsimusi ei esitata. 

Korruptsioonitaju Eestis erineb kardinaalselt sõltuvalt vastaja emakeelest, tõi Lang välja. Näiteks kui küsida, kas arsti tuleb kingitusega tänada, siis eestlaste arvamus läheb risti vastupidi nende inimeste arvamusega, kelle kodune keel on vene keel. «Mina olen väga skeptiline, et Navalnõi tiimi suur ajakirjanduslik uuring Putini väidetava palee osas muudab Venemaal mingisuguseid olulisi võimusuhteid,» sõnas ta. 

Lang on täheldanud, et nii Eesti kui läänemaailma ajakirjanduses on hakanud jõudu koguma lootus, et Venemaal on demokraatlikud jõud, mis sunnivad seda riiki muutuma. «Tuhkagi ei sunni nad Venemaad muutuma. Venemaal muutub midagi siis, kui tänases õukonnas toimub mingisugune lõhe või kellegi tervis läheb halvemaks. Lähema paari aasta jooksul ei ole sealt mitte midagi oodata,» jäi Lang pessimistlikuks. 

Koorberg õnnitles Õhtulehte Bonnieri preemia võitmise eest Eesti korruptsiooni paljastamise puhul. Ta tõi välja, et Eestis on palgalisi uurivaid ajakirjanikke umbes 25. Lang võrdles, et see on umbes samasugune teadmine nagu kunagine politsei ülestunnistus, et neil pole ressurssi teedel kiirust mõõta, mille järel tõusis kiirus Tallinna-Tartu maanteel hüppeliselt.

«See on täpselt signaal kõikidele vendadele, kelle igapäevane töö on kinkekaardid raamatukogust võetud raamatu vahel: ärge muretsege, ainult 25 ajakirjanikku on, kes teil silma peal hoiavad,» ütles ta. «Ma tahaks siiski loota, et neid on rohkem.»

Koorberg täpsustas, et ajakirjanikke on Eestis enam, kuigi ka nende arv väheneb õhuvõngutajate ja suhtekorraldajate tõttu. Seetõttu ei piisa korruptsiooni väljajuurimiseks ajakirjanikest, vaid vaja on ka teadlikke kodanikke, teadlikke koputajaid ning filantroope, kes toetavad läbipaistvusele survestamist. 

Eesti on vahepeal saanud uue valitsuse. Lang ennustas, et kõige suuremad probleemid uue valitsuse ees on seotud Euroopa Liidu kui tervikuga. Ta tõi näiteks, et Prantsusmaa on oletatavasti teinud separaatdiili Google'i ja Facebookiga andmete kasutamises. Teisest Euroopa otsast paneb Soome piire kinni, nii et on näha, et Euroopa Liit käriseb. 

Lang heitis ette, et ükski Eesti ajakirjandusväljaanne ei kritiseerinud oma juhtkirjas Soome ehitajate ametiühingu juhi ettepanekut piir Eestiga töörändeks kinni panna. Tema hinnangul oli tegemist katsega vett proovida, et vaadata reaktsiooni ettepanekule ning tugevam vastuseis oleks mõjutanud Soome valitsuse otsust. Nüüd läheb kolmapäevast piir kinni. 

«Eesti perekondadele on see päris korralik kolakas,» ütles ta. «See on ka tõeliselt vastuolus Euroopa Liidu vaba liikumise printsiibiga.»