Nädala tegija ⟩ Pentus-Rosimannus: uus valitsus on justkui kiirabibrigaad

Praeguseid koalitsiooniläbirääkimisi mõjutab eelkõige koroonakriis, mistõttu ajasurve on olnud tugevam kui tavaliselt, ütles Refomirerakonna poliitik Keit Pentus-Rosimannus Kuku raadio saates «Nädala tegija» kõneluste arengu kohta. 

Ta lisas, et kui ka kõik detailid ei lähe koalitsioonileppesse kirja, siis sisuteemade nüansid proovitakse siiski läbi rääkida, et hiljem ei tekiks üllatusi.

Poliitik kirjeldas, et koroonapandeemia tõttu peab uus valitsus käituma nagu kiirabibrigaad, mis peab patsiendi päästmiseks tegema kiireid toiminguid. Tavapärased hea aja arutelud ja otsused jäävad ootama seda hetke, mil kriis on lahendatud. Näiteks puudutab see põhimõttelisi eriarvamusi maksusüsteemis, mille puhul otsustati, et koroonakriisi ajal seda laegast ei avata. 

Ta rõhutas, et parteide eesmärgiks on moodustada valitsus, kus ei pea pidevalt koalitsioonipartneri sõnade eest vabandust paluma. «Mõlemal osapoolel, kes läbirääkimisi peavad, on selge tahe, et Eesti saaks sellise valitsuse, kus ei pea põhimõtteliselt iga nädal tegleema riigi sees vabandamisega, et on mõnda ühiskonnagruppi jälle solvatud või mõnitatud ning samamoodi väliste liitlastega ka,» ütles Pentus-Rosimannus.

Ta lubas, et uue valitsuse stiil saab olema oluliselt lugupidavam ja rahulikum. «Selliseid nähvamisi ja vastastikust salvamist sellest valitsusest ei tasu oodata. Ja ma arvan, et tegelikult on see kergendus ikkagi kõigile.»

Pentus-Rosimannuse sõnul oli Eestis vaja vabanemist, sest tekkimas oli vaimne äng, mida oli kriisi tõttu veelgi raskem taluda. 

Suureks probleemiks uue valitsuse ees on eelmise valitsuse riigieelarvelised otsused. Pentus-Rosimannus tõi välja, et see on üks valdkondadest, kus rahandusministri Martin Helme juhtimisel see, mis tõi meid siia, viiks edasi vaid sirtsu sohu. 

Seis on väga keeruline, sest järgmise aasta eelarvesse on sisse planeeritud umbes 260-miljoniline kärbe, mille peale sellisel kujul ei saa isegi mitte mõelda. Pentus-Rosimannus selgitas, et see tähendaks paari aastaga poolte ministeeriumite kärpimist. «Kujutage ise ette, et me räägime kriisiajal sotsiaalvaldkonnast, haridusvaldkonnast, sisejulgeolekust. See tegelikult ei ole mõeldav.»

Uuel rahandusministril tuleb leida Helme pärandile lahendus, mis paneb jäigad raamid võimalikele otsustele. Pentus-Rosimannus arvas, et ta ei eksi, kui ütleb, et uue valitsuse puhul ei jää ükski sisuline muutus tahtmise taha. Küll aga võivad need jääda nende võimaluste taha, mis sellele valitsusele eelarvega pärandatakse.

Lisaks valitsusläbirääkimistele tulid jutuks Ida-Virumaal õiglane üleminek jätkusuutlikule majandusele ja koroonapandeemiaga seotud küsimused nagu vaktsineerimine ja piirangute selgus. Pentus-Rosimannus rõhutas, et reeglid peavad olema ennekõike loogilised ning neid tuleb kehtestada üheaegselt kompensatsioonimehhanismiga piirangutest kannatada saanud ettevõtetele ja inimestele.