Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: Isamaa liikmena saan koalitsiooniläbirääkimistega rahul olla

Uue valitsuse moodustamise läbirääkimised on jõudmas lõpusirgele. Kalle Muuli ütles Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik», et endise koalitsioonipartneri Isamaa liikmena on tal läbirääkimiste kursiga põhjust väga rahul olla. 

«Ei saa pahandada, kui enda erakonna programmilisi asju aetakse teiste kätega, või lihtsalt selle valitsuse asju, kus sa oled olnud, peetakse au sees,» sõnas Muuli.

Marti Aavik küsis vastu, kas nüüd on ametisse astumas tõeliselt konservatiivne valitsus, mis midagi muuta ei taha. Muuli eelmist valitsust üdini konservatiivseks nimetama ei hakanud. Aavik ütles, et täna on riigieelarve nii suures struktuurses miinuses, et nüüd tulebki natuke aega rahulikult vaadata ja tohuvabohu hinnata. 

Aavik mõtiskles, et kui Keskerakonna tipp-poliitikud Jüri Ratas kui Mailis Reps on lubanud ministriportfellide jagamisest kõrvale jääda, siis tekib küsimus, millised saavad olema Keskerakonna valitsusdelegatsiooni ja parlamendi fraktsiooni suhted. Keskerakonnas on ilmselt oodata põlvkonnavahetust, sest ilmselt on tulemas uusi ministrinägusid ning võib juhtuda ka nii, et valitsusse kedagi päris karismaatilist ja ühiskonna sidustajat või eestvedajat ei satugi. 

Muuli lisas, et Reformierakonna koosseisu valimise põhimõtete kohta on seni teada vaid seda, et Kaja Kallas soovib tuua valitsusse rohkem naisi. Küll aga on Reformierakond toonud ennegi ministrikohtadele inimesi väljastpoolt. Pingi pikkusest olulisem on aga see, mida tegema hakatakse ning senine arutelu on olnud sümpaatne: eelarverevisjonid, 2+2 maanteed, maksurahu, pensionireformiga jätkamine, loetles ta üles. 

Ainus teema, mille puhul oleks tahtnud näha teistsugust valmisolekut ning mille ärajäämisest on tal väga kahju, on eestikeelne kool. «Ma kujutasin ette, et Reformierakond kaupleb läbirääkimistel nii, et nad loobuvad 500-eurosest tulumaksuvabastusest ja vastu püüavad saada üleminekut eestikeelsele koolile. Aga see, mis praegu eestikeelse kooli osas on kokku lepitud, selle kohta võiks öelda, et midagi ei ole kokku lepitud,» heitis Muuli ette. 

Aavik tõi välja, et eestikeelse kooli puhul on haridusministeeriumis välja töötatud mitmeid kavu, mis on jäänud riiulile seisma ministeeriumi juhtkonna vastuseisu tõttu. «See, kes saab olema ettevõtmise eestvedaja ministrina, on kriitiline,» sõnas ta ning soovitas järgmisel ministril riiulisse vaadata.