Ksenia Repson

FOTO: Marina Puškar

Iga aasta alguses, kui uue kalendri kätte saame, loeme tähelepanelikult üle, kui mitu riigipüha langeb tööpäevadega kokku. Sel aastal on selliseid päevi 12 ja mõistagi rõõmustab see inimesi, kes töötavad nii-öelda standardse esmaspäevast reedeni töönädala järgi. Raske on öelda, kui südamelähedased on igaühe jaoks näiteks jõulud või kui paljud meist vajaksid 1. jaanuaril vaba päeva selleks, et lihtsalt pärast pidustusi välja magada. Kuid kindlalt võib väita, et veel üks vaba ja kinnimakstud puhkepäev rõõmustaks igaüht, inimese religioossusest sõltumata.



Kuulus kümnepäevane näärivaheaeg Venemaal läheb seal maksma neli protsenti SKTst. On olemas valem, mille järgi on võimalik rehkendada, kui kalliks lähevad riigile riigipühad. Selgub, et üks päev on tõesti üsna soodne.

Muide, sellised katoliiklikud riigid nagu Austria, Prantsusmaa ja teised, tähistavad traditsiooniliselt kolmekuningapäeva 6. jaanuaril ja sel päeval seal tööl ei käida. Meil on see aga tähtpäev küll, kuid tööle peab minema igal juhul.

Kui arvestada meie majanduse struktuuri, kannatab ehk veidike teenindussektor. Kuid teadmine, et meil on veel üks puhkepäev ja riik tunnistab üht põhireligioonidest, võiks vägagi innustada ja rõõmustada.