Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: parandusettepanekutes nalja ei mõisteta

Ajakirjandusvaatlejad Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette Eesti ajakirjanduse hakkamasaamise eelmisel nädalal Toompeal ja Kapitooliumil toimunud sündmuste kajastamisega. Taas räägiti ka kohtukaasuste üksikasjade avalikustamisest ning ajakirjanduse debatist selle ümber.

Välismaal oli eelmise nädala suursündmuseks Kapitooliumi ründamine. Rein Langi hinnangul oli selle ajal näha vana hea Ameerika televisiooni tagasitulekut, kus fakte edastatakse kiirelt, operatiivselt ja enne hinnanguid. Eurooplased nii kiiresti käima ei läinud. Näiteks BBC oli kajastuses märksa leigem. Suure erandi pakkus Langi sõnul soomlaste Yle, kus oldi ööpäev läbi valves, edastati fakte ning hommikuprogrammiga alustati varem ja sinna oli kutsutud kaalukaid kommentaatoreid. 

Väino Koorberg täiendas, et nii Postimees kui ka Delfi tegid samuti head tööd. Lang ütles, et tema annaks hinde 4+. Pikema kõrre tõmbas Delfi, kus kaks töötajat olid kohapeal sündmust kajastamas. Postimehes olid väga heal tasemel ajalehekajastused, hindas Lang. Küll aga tegid mõlemad saatejuhid etteheiteid rahvusringhäälingule, kus öist valvet ei olnud ning hommikulgi USAst ei räägitud. Koorberg täiendas, et ka mitu tema kolleegi imestas ERRi vaikuse üle.

«See oli mage,» kritiseeris Lang. «Ütleme nii, et kui Eesti rahvusringhääling ei suuda selliste sündmuste puhul operatiivselt mobiliseeruda, siis miks me arvame, et kui Eestis peaks midagi tõsist juhtuma, siis nad suudavad?»

Eestis kajastati ajakirjanduses kõige enam tralli riigikogus abielureferendumi ümber. Lang meenutas, et umbes kaks kuud tagasi jäi ajakirjanduses juhtkirjade tasemel peale mõte, et abielureferendum oma praegusel kujul on mõttetu, ajaraisk, tähtsusetu, ei mõjuta mitte midagi ja et sellist jama pole meile vaja. «Võeti omaks selline mõtteviis,» kirjeldas ta. 

«Nüüd siis viimase nädala oleme kulutanud ainult sellele teemale, mis on tähtsusetu, mõttetu, ei muuda mitte midagi ja üldse võiks asja unustada. Ainult sellele me oleme kogu oma mõttejõu, tegevuse ja ajakirjandusliku kajastuse suunanud,» heitis ta ette. 

Koorberg sõnas vastu, et kuigi Lang vaatab otsa ajakirjandusele, peaks tegelikult vaatama otsa Eesti poliitikutele ja riigikogule. «Ma olen pisut ettevaatlik, kui ma peaksin võimendama seisukohta, et ajakirjandus peaks Eesti Vabariigi riigikogu surnuks vaikima,» ütles ta.

Lang möönis, et surnuks vaikimine pole ka õige strateegia ning probleem ei ole mitte ajakirjanduse ees, vaid terve ühiskonna ees. «Mõttetu ajaraiskamine on vallanud meie meeled, meie ekraanid, meie kõlarid, meie ajalehed – mõttetus ruulib!»

Jutuks tuli Reformierakonna esitatud küsimus, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui see kuuluks Vene föderatsiooni. Koorberg tõi esile, kui lihtsalt võttis ajakirjandus pealkirjadesse üle välisministri pressiteadete pealkirjad. Nii Delfi kui Postimees sõnastasid selle Reformierakonna ettepanekuga liituda Venemaaga. Lang ütles, et ta ei kiida heaks selliseid parandusettepanekuid, mis on naljad, aga on suunatud inimestele, kes naljast aru ei saa. «See on sama, mis trükkida ajalehte inimestele, kes ei oska lugeda,» võrdles ta.

Koorberg nõustus, et poliitikas on tavaline õpitud kirjaoskamatus ja õpitud puupäisus, kus poliitikud teevad näo, et nad ei saa aru naljast, irooniast ja kalambuurist. Lang sõnas vastu, et arvestada tuleb siiski ka sellega, et osa auditooriumist ei pruugi naljast aru saada. 

Saatejuhid võtsid arutluse alla ka kohtupidamise avalikkuse määra. Lang sõnas, et tal oli väga hea meel, kui Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar mainis Postimehe väärtusena ära õigusriigi kaitse. Samuti tõstis ta esile eelmisel nädalal Postimehes avaldatud vandeadvokaat Indrek Leppiku arvamusartiklit. Langi sõnul oli tegemist jõulise artikliga õigusriigi kaitseks. Leppik ründab viimastel aastatel välja kujunenud lekitamiskultuuri, mille puhul ta osutab prokuratuurile ning seda Langi hinnangul üsna põhjendatult. 

Lisaks käsitleti justiitsministeeriumi ettepanekuid allikakaitseks Vikerraadios ja Eesti Ekspressis. «Me läksime Reinuga vaidlema selle osas, kas ajakirjandus püüab seda teemat päevakorda tõstes oma asja ajada. Mina ikkagi väidan, et ajakirjandus räägib ühiskonna nimel,» leidis Koorberg. 

Ühest küljest on lihtne öelda, et lõpliku otsuse teeb kohus. Teisalt päris Koorberg, kas nii võiks Andrus Veerpalu pidada puhtaks poisiks, sest tehnilistel põhjustel ei saanud teda dopingukasutamises süüdi mõista, kuigi tagantjärele on teada tema ja Mati Alaveri seotusest. Lang ütles vastu, et tema etteheited ajakirjandusele on ikkagi nende juhtumite kohta, kus on avalikustatud kannatajate ja tunnistajate andmeid ilma nende loata.