Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: abielureferendumis tahab vähemus enamusele otsuseid ette dikteerida

Abielureferendumite muudatusettepanekute tutvustamisele ajapiirangute panemine oli mõistlik, isegi kui kehtestatud limiidid on liiga lühikesed, leidis Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik». Ta argumenteeris, et kui opositsioonisaadikud obstruktsiooni protseduurireeglitest kinni ei pea, siis hakkab vähemus dikteerima enamusele, milliseid otsuseid võib parlament vastu võtta.

Justiitsministri nõunik Kalle Muuli arutles, et kuni abielureferendumi toimumiseni saab kuulda, et ühe poole jaoks on tegemist põhiseaduse rikkumisega, teise jaoks on obstruktsioon ise saatanast. «Tegelikult see, mis praegu põhiseaduskomisjonis toimub – piirati esinemiste aega –, ma arvan, et see iseenesest on täiesti mõistlik ja parlamendipraktikas tavaline, et esinemisteks antakse mingi aeg. Ka suures saalis on küsimuse esitamiseks üks minut aega, sõnavõtuks on viis minutit aega,» argumenteeris ta.

Muuli siiski möönis, et viis või seitse minutit sadakonna muudatusettepaneku tutvustamiseks on liiga lühike aeg ning see võiks kindlasti pikem olla. «Isegi kui parlamendiliikmed esinevad selliste lollustega ja selliste, ma ütleksin isegi ebaväärikate ettepanekutega, nagu sotsiaaldemokraadid ja reform on siiamaani esinenud, siis demokraatia ja õigusriik nõuab, et neil on oma lollusi õigus piisava aja jooksul tutvustada.»

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ütles vastu, et obstruktsiooni mõte ongi protsessi venitada. Ta tõi välja, et kui vaadata ajalooliselt obstruktsiooni viise, siis ega ilukirjandusliku teose ette lugemine pole intellektuaalsem tegevus. 

Muuli täpsustas, et obstruktsiooni mõte on takistada ebademokraatlikke arenguid. Aavik küsis, kas riigieelarve obstruktsioon on Muuli hinnangul väär. Muuli sõnas, et enamik neist on olnud asjakohatud, sest obstruktsiooni mõte pole see, et kui seadus ei meeldi, et lasta parlamendil töötada. 

«Obstruktsiooni mõte on see, et kui tõesti parlamendi enamus hakkab tegema sellist sigadust, mis rikuks demokraatlikke reegleid ja viiks riigi arengu ohtu,» ütles Muuli. «Praegu on tegemist rahvahääletusega. Täiesti demokraatliku protseduuriga, mida tahetakse läbi viia ka demokraatlikult. Ainult obstruktsiooni tõttu on tehtud selline lollus, et pandud viis minutit ja seitse minutit ajalimiidiks, mis ilmselgelt on vähe.»

Aavik küsis, kas parlamendi mõte ei peaks siiski olema arutluse käigus kompromissini jõudmine. Muuli nõustus ning lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, siis hääletatakse ning tehakse enamuse tahte järgi. «Praegu jõuame selleni, et vähemus tahab dikteerida neid otsuseid, mida parlament vastu võtab. Vähemus tahab dikteerida neid otsuseid, mida rahvahääletusele panna. Tavaliselt on ajaloos seda ikka diktatuuriks nimetatud, mitte demokraatiaks, kui otsustab vähemus,» sõnas Muuli.

«Kust otsast see diktatuur on, kui see on reeglitega kooskõlas olev obstruktsioon?» päris Aavik. Muuli märkis, et ta ei tea, kas ikka on reeglitega kooskõlas, kui sotsiaaldemokraatide liige Lauri Läänemets ei pea kinni komisjoni kehtestatud ajapiirist. «Kui kinni ei pea, siis ei saa öelda, et oled reeglite järgi käitunud,» lausus Muuli.