Politoloog Rein Taagepera. FOTO: Sille Annuk

USA vabariikliku erakonna juhid on aastakümneid valijaid lollistanud [ing. dumbed down] üha lihtsa- ja vihameelsemate lööklausetega, arvates, et suudavad tuld ära kasutada ja ka vaos hoida, kirjutab politoloog Rein Taagepera. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Kapitooliumi rünnatakse. Ma kordan: Kapitooliumi rünnatakse,» hõikab rahvakoja juhataja Nancy Pelosi ja kutsub rahvast kogunema ümber Kapitooliumi. Nii see teadagi ei läinud. Ei saanudki minna. Selleks on vaja natuke väiksemat esinduskogu hoonet ja määratult meelekindlamat rahvast. 

Ja mitte sellist, kus pooltel on tuletukk kodus ja iga kord, kui keegi paarkümmend inimest maha laseb, relvapoodide läbimüük veelgi tõuseb. Washingtonis poleks läinud nii, et kui riigipöörajad rahvamassi vahel minema kõmbivad, ühtki esimest pauku poleks kõlanud ühelt või teiselt poolelt. Ja siis järgmisi. Oht möödus teisel teel, ent tulevik jäi tumedamaks kui siis, kui Edgar Savisaar 15. mail 1990 eestlasi Toompead kaitsma kutsus. Seda tegu ei muuda hiljem juhtunu. Olen varem kirjutanud:

«See oli hetk, mil laulev revolutsioon võinuks manduda maailmas nii tavaliseks veriseks revolutsiooniks. Savisaar suutis rohkemgi kui eestlased kohale tuua – ta sai nad säilitama külma verd. Kitsas avas eestlaste massi keskel kõmpisid intrid minema, ilma et neid oleks