Priit Sibul: Riigikogu kohustus on otsustada, mitte sellest hoiduda

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas erakorralisel istungil abieluteemalise rahvahääletuse korraldamist ning seda, mida teha ligi kümne tuhande eelnõule esitatud muudatusettepanekuga. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Kui Riigikogu liikmed ei taha neile usaldatud otsustusprotsessi lõpuni viia ja nõnda oma mandaati realiseerida, siis paratamatult kasvab Vabariigi Valitsuse roll seadusandlikus protsessis, kirjutab Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Te olete kindlasti kuulnud väiteid, et Riigikogu liikme roll on iseseisvuse taastamisest saati aina kahanenud. Suisa nõnda, et Riigikogu on sageli nimetatud kummitempliks, mis valitsuskoalitsiooni eelnõud ilma reaalse debati ja sisulise panuseta kinnitab. Riigikogu liikmed kaotavad nägu ja seadusandlik võim koondub aina enam erakondade ja ministeeriumide kätte.

Kui vaadata Riigikogus menetletud eelnõude viimase kahekümne aasta statistikat, siis on seadusloome initsiatiivi nihkumine Riigikogus vabariigi valitsusele selgelt näha. Kui Riigikogu XI koosseisus lähtus vastuvõetud eelnõudest Riigikogust (liikmetelt, fraktsioonidelt, komisjonidelt) 30 protsenti eelnõudest, siis Riigikogu XIII koosseisus juba ainult 15 protsenti. Parlamentaarne initsiatiiv taandub ja asendub valitsuse/ministeeriumide diktaadiga. Muide, esimeses taasiseseisvumise järgses koosseisus oli see protsent 35,5. Pole siis ime, et poliitmaastikuga seotud folkloori on tekkinud uus kangelane – süvariik.