Vahetund Postimehega ⟩ Ülle Harju: RMK-l pole koostöötahet kultuuripärandit kaitsta

Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» rääkis saatejuht, Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar külalistega Eesti majandusest, Narva linnast ja ristipuude mahavõtmisest. 

Saate esimeses osas tuli juttu Eesti majanduse seisust. Erinevalt mitmest teisest majandusprognoosijast ei taha Postimehe majandustoimetaja Tõnis Oja liigoptimistlikke prille ette panna. Ta selgitas, et majanduses on veel määramatust palju ning keerulisust tõstab asjaolu, et määramatus tuleneb tervishoiu olukorrast, mis on majandusest väljas. Veel pole teada, kuidas läheb vaktsineerimine. Samuti on mitu suurt sektorit hävingu äärel, näiteks turismisektor, mis enne kriisi andis 8 protsenti SKTst. 

«2019. lõpus oli majandus üsna heas seisus, aga analüütikud olid pessimistlikud,» sõnas Oja. Saatejuht Mart Raudsaar küsis, kas nüüd on vastupidi, ning Oja nõustus. Tema jaoks on üllatav, et analüütikute ennustused on üksteisele nii lähedal ning kümnendikuni täpsed, kuigi ebakindlust on veel palju.

Saate teises osas võttis Raudsaar liinile vastvalitud Narva linnapea Katri Raigi. Raik mõtiskles, et kuigi ta on Narvas juba pikalt tegutsenud, siis poliitikasse minnes kaotab inimene teiste silmis miskit ära või ei ole enam sama inimene. 

«Minul on praegu palju nii kriitikuid kui ka kiitjaid ja eks ma pean siis oma tegudega näitama. Olen olnud seitse aastat linnavalitsuse opositsioonis, viimased kolm aastat opositsiooni juhtinud. Siis on muidugi mõnevõrra lihtsam teha kõva kisa ja nõuda neid ja teisi asju. Nüüd tuleb tegudega näidata, et käid oma sõnade järgi,» selgitas Raik, miks on linnapea koha vastuvõtmine talle oluline. 

Koroonaviirus on ka Narvat tabanud raskelt. Saja inimese võrra on kasvanud nende inimeste hulk, kes vajavad kolm korda päevas toitu koju, sest nad ise enam voodist ei tõuse või liiguvad väga halvasti. Pihta on saanud ka töötajad, kriisi algusest on tõusnud töötute hulk 500 inimese võrra. Raik on mures Toidupanga ja Narva vananeva elanikkonna pärast. Samuti on talle südamelähedane Narva haigla edendamine. 

Raik rõhutas, et ka Narva pikk käekäik on talle oluline. «Igapäevaste murede juures ei tohi ära unustada pikka visiooni, mis tuleb Narvale ühiselt tekitada. Mul on hea meel, et Narva on viimastel aastatel eestlastele üle Eesti muutunud huvitavamaks ja popiks. Ma pole kunagi elus nii palju õnnitlusi saanud kui Narva linnapeaks saamise puhul.»

Saate kolmandas osas räägiti Põlvas langetatud puudest. Tegemist on traditsiooniliste hingepuudega, kus matuserongkäigul lõigati puu sisse rist lahkunu mälestamiseks. Esmaspäeval avaldas Postimees reporter Ülle Harju sulest loo, kuidas Riigimetsa Majandamise Keskus raius maha Kaido Kama vanemate hingepuud. 

Raudsaare sõnul on ristipuude mahavõtmine umbes samasugune barbaarsus kui kalmistul hauakivide ümberlükkamine või vaskplaatide varastamine. Harju selgitas, et antud juhul ütles RMK, et tegemist oli kogemata tehtud eksimusega ning perekond Kama ees vabandati. Sellest hoolimata lõikab ristipuude mahavõtmine kõikide lõunaeestlaste hinge, kurvastas Harju.

RMK väidab, et lõigatud on majandusmetsa. Harju tõi esile, et Postimehele antud kommentaaris arvasid nad isegi, et inimesed peaksid luba küsima, kui nad tahavad iidset kombetalitust täita. «Suhtumine on väga küüniline. Seda toetab ka asjaolu, et muinsuskaitseamet on pikka aega üritanud 14 Kagu-Eesti ristimetsa kaitse alla võtta. Protsess on kestnud ning RMK tegelikult venitab seda protsessi. Esitati hinnanguliselt ikka ülbe vastus, et meie ei kooskõlasta mitte midagi. Kirjast oli näha, et puudus igasugune koostöötahe,» kritiseeris Harju RMK suhtumist. «Hetkel ei oska öelda, kas RMK võtab kätte ja hakkab arvestama kultuuripärandiga oma metsas.»