Eesti välispoliitika number üks ülesanne on head suhted Ameerika Ühendriikidega, ütles välisminister Urmas Reinsalu Kuku raadio saates «Välismääraja». Seda peab silmas pidama nii Euroopa Liidu strateegilise autonoomia küsimustes, USA ja Hiina omavahelises konkurentsis kui ka Venemaa mõjutustegevuses. 

USA ja Eesti heade kahepoolsete suhete tunnusteks andis Kongress sümboolse jõulukingitusena kõigi aegade suurima rahaeralduse Balti riikidele, tõi Reinsalu välja. Joe Bideni administratsioon võimaldab Euroopa Liidul taas hakata leidma kokkupuutepunkte, mis mõlemalt poolt on hapramaks muutunud. Reinsalu hinnangul on kindlasti Eesti huvides see, et atlandiülene koostöö tugevneks. 

Teisalt tõi ta esile, et Eesti peab jälgima initsiatiive, mis puudutavad ELi enda strateegilise autonoomia projekte. Reinsalu toonitas, et ennekõike Prantsusmaa juhitud strateegilise autonoomia projektid ei tohi muutuda strateegilise alternatiivi kujundamiseks NATOle ja Euroopa Liidu julgeolekule. «Euroopa Liidul julgeolekuliselt ei ole koostööle Ameerika Ühendriikide ja NATOga alternatiivi, vaadates juba sõjalise võimekuse eri kaalusid. Ei ole ka mõtet optilist illusiooni üldse luua,» ütles ta. Lääneruumi osakaal on Reinsalu sõnul sellel sajandil kahanemas ning väiksemaks muutumist tuleb tasakaalustada omavahelise koostööga. 

Saatejuht Erkki Bahovski mõtiskles, et Donald Trumpi administratsiooni suhted Hiinaga läksid üsna halvaks. Samas on tegemist ühe välispoliitilise teemaga, kus Bidenilt pole oodata suurt lahknemist. Samal ajal sõlmib Euroopa Liit Hiinaga investeerimislepingu ning on pigem optimistlik. 

Reinsalu ütles vastu, et selles pole midagi väärtusi mahasalgavat, kui Euroopa Liidu ettevõtjad saavad paremat majanduslikku kasu, kui nad lähevad Hiina turule avaramatel tingimustel. Huvitava asjaoluna tõi ta välja, et üldiselt koroonakriisi tingimustes vastastikused investeerimised kukkusid ära, aga USA investorite investeeringud Hiinasse kasvasid. 

Samuti tuleb arvesse võtta, et koostööleping Hiinaga ei välista sanktsioonide kehtestamist ega investeeringute julgeolekumotiivide tausta uurimist. Välisminister hindas, et Eesti huvides on seista selle eest, et Euroopa Liidu Magnitski sanktsioonimehhanism muutuks globaalseks. 

Reinsalu rõhutas, et ülemaailmses konkurentsikeskkonnas ei tohi laiemat vaadet minetada ka majandusliku kasu perspektiivis. «Need võistlused, maailma huvide ja tasakaalude paika sättimised, mis praegu toimuvad üha kiiremas faasis, nendega hakkab inimkond elama 30, 60, 90 aasta pärast,» ütles minister.

Euroopa Liidu, USA ja Hiina kõrval on Eestile oluliseks riigiks Venemaa. Kui küsida, kas Eesti ja Venemaa suhetes on mingit pööret näha sellel aastal, siis vastus on eitav ning see on Reinsalu silmis positiivne. Teisaks säilib Eesti valitsuse vaade, et suhteid Venemaaga ei kohelda lahus rahvusvaheliste suhete kontekstist. Kolmandaks usub välisminister, et ettearvamatuse foon võib Venemaal kasvada. 

Samas on erinevate rahvusvaheliste operatsioonide kasutamine poliitilise legitiimsuse saavutamiseks olnud üheks Kremli töövõtteks. Reinsalu tõi välja, et arvamusküsitlused duuma koosseisu kohta annavad Ühtsele Venemaale praegu napi vähemuse või sama tulemuse teiste parteidega kokku. See ei tähenda, et võim hakkaks vahetuma, aga on märk praeguse valitsuse legitiimsusprobleemist. «Seda peame väga tähelepanelikult ja valvsalt silmas pidama,» ütles välisminister.