Välismääraja ⟩ Erisaade: koroonaviirusest Putini ja Valgeveneni

«Välismääraja» 1. jaanuari erisaade vaatas tagasi lõppevale aastale, mis möödus koroonaviiruse tähe all. Lisaks tervishoiu poliitilise tähtsuse ümbermõtestamisele tõi see kaasa rea mõjusid teistes valdkondades. Mööda ei saa vaadata aga ka USAst, Valgevenes toimuvast, Venemaa presidendi Vladimir Putini tegudest ning Hiina mõju kasvust maailmas. 

Saatekülalised lahkasid põhjalikult, millist rolli avaldas pandeemia maailma poliitilistele arengutele ning mida võib oodata tulevikus. Raivo Vare rõhutas, et kuigi lihtsam on rääkida autoritaarsetest režiimidest, siis võimekus tehnoloogia abil inimesi kontrollida kasvas koroonapandeemia tõttu ka demokraatlikes riikides. Seetõttu tekkisid ka uued ohud, mida täna ei oskagi veel hinnata. 

Kui Euroopas tundus kriisi alguspäevadel, et ühtsusest pole juttugi, siis liikmesriikide valitsused suutsid end kiiresti kokku võtta, et tagada kaubavahetuse jätkumine ning leevendada survet tervishoius. Keit Kasemets tõi välja, et kui eurooplastelt küsida, kui palju nad Euroopa Liitu usaldavas, siis kriisi käigus on toetus valdavalt jäänud samaks või isegi veidi tõusnud. Ta hindas, et toetuse säilimise taga on ühtne regulatsioon liidus, mis lubab teisi riike usaldada. 

Laiemalt võib siiski oodata, et valitsuse seas kasvab toetus protektsionismile ning nad on altimad vähendama sõltuvust pikkadest tarneahelatest. Seda oli näha isikukaitsevahendite puhul: isegi, kui tootmine on Euroopas, aga mõni vajalik komponent tuleb Hiinast, muutub ahela katkemine suureks probleemiks. «Siin näeme teistpidist trendi, kus väga palju ettevõtteid mõtlevad tarneahelad ümber ja pigem toovad oma tootmise tagasi, Aasiast lähemale,» prognoosis Kasemets. 

Vare nõustus Kasemetsa öelduga, et majanduslik natsionalism on tugevnenud. Ta rõhutas siiski, et samasugust mõtlemist oli valitsuse seas näha ka varemgi. «Vähetuntud fakt, aga Ameerika Ühendriigid juba Obama ajal viisid rohkem protektsionistlikke meetmeid sisse kui ülejäänud G20 riigid kokku. Aga praegu on see selgelt tugevnev trend koos regionaliseerumisega. Meie õnn, et me oleme regioonis nimega Suur-Euroopa,» sõnas Vare. 

Urmas Hõbepappel täiendas, et tarneahelate lahtiühendamist on põnev vaadata ka Hiina vaatest. Hiina on viimastel aastatel tugevalt jutlustanud vabakaubandust ja seisnud tollimaksude vähendamise eest, sest 40 protsenti tööstustoodangu komponentidest tuleb Hiinast. Hõbepappel möönis, et juba varem ei saanud Hiina enesekiitust puhta kullana siiski võtta. Aga kui vaadata oktoobris ette valmistama hakatud uut viisaastakuplaani, siis sealt ilmneb üha suurenev huvi keskenduda siseriiklikule tarbimisele, sest enam ei usaldata eksporti laia maailma. «On näha, et Hiina on oma majanduspoliitikaid ümber mõtestamas,» sõnas Hõbepappel. 

Valgevene tulevikustsenaariumite prognoos tõi saatekülaliste seas kaasa suure vaidluse. Raivo Vare märkis, et Aljaksandr Lukašenka võimust on kõrini kõigil peale tema enda, ent Lukašenka püsib siiski. Arvestada tuleb, et talv tuleb vägisi peale ning protestide jätkamine on siis alati keerulisem. Lauri Almann põhjendas, et Lukašenkal ei ole plaani B ning ta lihtsalt ei lähe ära. 

Valgevene rahva jõud ja soov olla tänavatel on muljetavaldav ning Almann ennustas, et talv seda ei murra. «Maidani kogemusega inimesed on valmis seletama, samamoodi Thbilisi kogemusega inimesed, kuidas teha telke, kuidas jagada sooja teed ja suppi. See kindlasti proteste ei mõjuta, et on talv. Seda enam, et tegemist on Valgevenega ning need inimesed on talvega harjunud,» hindas ta.

Vare täpsustas, et talv annab Lukašenkale venitamistektika, mis sobib nii talle kui Venemaale. «Võib juhtuda, et revolutsioon küll jätkub üle talve, aga selle pausi kasutavad teised jõud ära. Sõltub meist, kui palju,» tõstis ta esile varjukülje.

Kasemets nõustus, et protestid küll jätkuvad, ent pole sugugi nii kindel, et nad toovad ka soovitud tulemuse. Almann sõnas vastu, et muudatuse võib tuua Bideni uus administratsioon, mis võib julgustada Euroopat jõulisemalt tegutsema. «Kui Euroopa Liit ja USA administratsioon tipptasemel suudavad poliitikat koordineerida sellises valdkonnas, siis me oleme näinud, et see võib olla väga efektiivne. Kahjuks ainus väga vokaalne Valgevene toetaja on olnud Leedu,» ütles ta.

2020. aasta puhul on oluline rääkida ka arengutest Venemaal, kus president Vladimir Putin laskis läbi viia põhiseadusreferendumi, et kindlustada enda jätkamine riigitüüri juures. «See oli katse kiirkorras puhastada platsi ja teha endale mänguruumi,» kirjeldas Vare. Tema hinnangul ei ole Putini jaoks täna oluline, kas ta jääb 2036. aastani või mitte, sest see on liiga kauge daatum. Täna oli vaja tagada endale manööverdamisvõimekus ning suurendada võimutäiust.

Venemaa tegevus on väga oluliseks teemaks valitud presidendi Joe Bideni laual ning seda mitte ainult esimestel tööpäevadel, vaid juba täna, rõhutas Almann. Trumpi administratsiooni välisminister omistas hiljutise küberründe Venemaale ning võib oodata, et kui USA välisminister seda välja ütleb, siis tal on ka palju infot rünnaku kohta. Saatejuht Hannes Hanso tõi esile, et Almann oli rünnakut kirjeldanud kui ajaloo suurimat küberrünnakut Ameerika Ühendriikide vastu. 

Almann sõnas vastu, et ta ei kahtle, et see oli nii. Rünnati USA ettevõtet, mille tarkvara on kasutusel paljudes föderaalagentuurides, luureagentuurides ja kaitsestruktuurides, aga kõige olulisemalt ka energiaametis, mis vastutab tuumaarsenali eest. Almann sõnas, et väidetavalt kriitilistesse süsteemidesse pahavara tungida ei jõudnud. «Küsimus ei ole ei vähemas ega rohkemas kui selles, et esimest korda ei räägita mitte ainult suurimast ründest USA vastu, vaid avalikult räägitakse, et see on sõjaakt. See on äärmiselt ohtlik eskalatsioon,» ütles Almann. 

Koroonaviiruse järel oli teiseks suureks probleemiks kliimakriis, mille puhul antakse Hille Hanso hinnangul läänes veel liiga vähe aru, kui palju nende eeskuju mõjutab teisi riike. Kui USA väljus Pariisi kliimakokkuleppest, siis see oli Lähis-Idas suur teema, tõi ta välja. Bideni tagasitulek kokkuleppesse annab nüüd paljudele riikidele olulise sõnumi. 

Hille Hanso tõi välja, et kui vaadata Lähis-Ida regiooni, siis esimesel kohal on tähtsusjärjekorras USA ja Iraani vahelised pinged. Ta selgitas, et see mõjutab kogu regiooni ning tekitab uusi liite ja ümberasetumisi, mis hakkab Lähis-Ida poliitikat rohkem mõjutama kui praegused Türgi sekkumised. Majandusi mõjutab veel naftahindade langus, mis omakorda kandub üle poliitikasse. Türgi sekkumised viitavad tajule, et USA hegemoonia on nõrgenemas. Vastukaaluks on Hiina mõju kasvanud, mis väljendub Hiina huvide üha selgemas arvestamises.