K, 30.11.2022
Välismääraja ⟩ Johnsoni valitsus täitis ühe Brexiti põhilubadustest
A TV screening of Prime Minister Boris Johnson's Christmas message recorded in 10 Downing Street, Westminster, central London, as he announces the agreement of a post-Brexit trade deal. Picture date: Sunday December 27, 2020. Photo credit should read: Isabel Infantes Foto: Isabel Infantes/EMPICS Entertainment
Kuku Raadio
Johnsoni valitsus täitis ühe Brexiti põhilubadustest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ütles Kuku raadio saates «Välismääraja», et läbirääkimiste lõpetamise viimasele minutile jätmist oli oodata, sest teema on olnud poliitiliselt laetud mõlemal poolel: nii brittide jaoks kui ka Euroopa Liidus. 

Volmer selgitas, et kõige rohkem vaieldi läbirääkimistel standardite ja riigiabi andmise reeglite üle, et tagada võrdne konkurents Euroopa Liidu turul. Nüüd on kavas spetsiaalse töögrupi loomine ELi ja Ühendkuningriigi vahel, kus ametnikud töötavaid välja lahendusi. Kui seadusandlus hakkab lahknema ning tekivad vaidlused, on võimalik kohtusse pöörduda. Kui kohtuotsust ei täideta, on lepingu järgi lubatud vastumeetmete kehtestamine, et ebaõiglast standardit või riigiabi tasakaalustada.

Kuusik täiendas, et siiski ei kehti Ühendkuningriigile enam Euroopa Liidu Kohtu otsused, mistõttu saab öelda, et peaminister Boris Johnsoni valitsus täitis ühe Brexiti põhilubadustest.

Märksa segasemaks jäi Põhja-Iirimaale erireeglite kohaldamine. Kokkuleppe järgi Põhja- Iirimaa staatus praegu ei muutu ning tuleb üle lahkumislepingust. Saatejuht Erkki Bahovski võttis kokku, et Põhja-Iirimaa kuulub ELi siseturgu, aga Ühendkuningriik ja Euroopa Liit moodustavad omaette vabakaubanduspiirkonna. «Ma ootan huviga, kuidas see hakkab praktikas tööle, sest paberi peal näeb see suhteliselt kaardimaja välja,» märkis Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik. «Ma kujutan ette, et ka praktikas hakkab palju tegemist olema.»

Saates käsitleti põhjalikult, mis tavainimese jaoks nüüd muutub. Volmer tõi välja, et tollimakse kaubavahetusele ei lisandu. Küll aga lisandub kuni 1. juunini teatud väärtuse puhul käibemaks. Samas tulevad tollivormistused, mistõttu võib oodata autojärjekordade alles jäämist ja piiri ületamise aja suurenemist. Ühendkuningriiki reisides on vaja passi kaasas kanda: kuigi ID-kaardiga võib üle saada, on kolmandates riikides nõue pass kaasa võtta. Kuusik lisas, et reisijad piimatooteid Ühendkuningriigist kaasa võtta enam ei tohi. Põhimõtteliselt on tegemist samade reeglitega, kui näiteks USAst tulles. 

Ühendkuningriigis elavate ja õppivate inimeste õigused ja kohustused said õnneks suures osas paika juba lahkumislepingus, tõi Volmer esile. Eestist on Suurbritannias umbes 15 000 inimest, kellest umbes 12 000 on ennast uue skeemi alusel end juba ära registreerinud. 

Kuusik täiendas, et Ühendkuningriigis elavatel eurooplastel läheb reisimine küll keerulisemaks, sest oma staatuse säilitamiseks peavad nad suure osa aastast ikkagi Ühendkuningriigis viibima. Samuti ei saa enam nii mugavalt Euroopa liikmesriikides elukohta vahetada: täna Tallinnas töötav britt peab Brüsselisse kolimiseks taotlema Belgia valitsuselt tööluba. «Ühtpidi räägime me suurtest teemadest, aga teistpidi muutuvad need hästi praktiliseks küsimusteks inimeste elukorralduses,» ütles ta.

Muresid võib juurde tekitada koroonaviirus, sest praegu on Euroopa Liit sissesõidu kolmandatest riikidest keelanud. Erand on tehtud seitsmele riigile, mille 14 päeva nakatumiskordaja peab olema alla 16 inimese 100 000 kohta. Ühendkuningriik on praegu sellest kosmilisel kaugusel, kirjeldas Volmer. Milliseid reegleid hakatakse 1. jaanuarist Ühendkuningriigile kohaldama ning kuidas liikumine hakkab välja nägema, on tänaseks veel lahendamata. 

Vaatluse alla võeti ka Šotimaa võimalik iseseisvumine ning milline tee oleks neil Euroopa Liiduga liitumiseks. 

Märksõnad
Tagasi üles