Tundub, et Friedrich Nietzsche eksis, kui kuulutas, et jumal on surnud. Paistab, et jumal on surematu. Nietzsche jumala oli ehk Issand enda juurde kutsunud, ent kuidas on asi tegelikult?
Moodne, ateistlik/agnostiline maailm võib pakkuda lendavaid iseautosid ja tehisintellekti, kuid ei vasta küsimusele, mis saab pärast surma. Õigupoolest on praegune ajastu siiani ainuke, millel ei ole üldiselt omaks võetud surmakontseptsiooni. Ei taha, et pärast surma ei ole mitte midagi, tunneb inimene. Ja siit algab usk. Minu teada ei käsitle hauatagust elu vaid konfutsianism ja judaismi algselt kirjutatud pool, kõik teised religioonid teevad seda, õigemini koguni rõhuvad sellele, ja seda teeb ka judaismi algselt suuline, nüüd juba ammu samuti üleskirjutatud pool.
/nginx/o/2020/03/27/13029099t1hcb1c.jpg)