President Kersti Kaljulaid andis Kuku raadiole aastalõpuintervjuu, kus ta rääkis, mis oli tähtis möödunud aastal ning millega tuleb edasi elada uuel. Olulisteks teemadeks on presidendi jaoks koroonapandeemia ja kliimamuutused, ent käsitlemata ei saa ka jätta poliitilist kultuuri. 

President tunnustas, et siiani on Eesti koroonapandeemias üsna hästi hakkama saanud. Inimesed on end kokku võtnud ning järgivad teadlaste soovitusi kontaktide vähendamisel. «Praegu tundub olevat selline aeg, kus me tõesti-tõesti võitleme. Aga eks me kahe nädala pärast näeme, kas me ka võitsime,» sõnas Kaljulaid. 

Küll on talle aastaid muret teinud, et vaidlusruumist on tugeva polariseerumise tõttu ükskõik mis küsimuses arukas arutlemise ruum ära võetud, olgu jutuks siis Euroopa Liit või maskide kandmine. «Mõnikord tahaks südamest arutada mõnda negatiivset asjaolu Euroopa Liidu juures, kritiseerida mõnda otsust, aga saad aru, et see pannakse teise kõlakasti. Ning teine tuletis sellest võib olla, et oled Euroopa Liidu vastane.»

Kaljulaid võrdles, et sama juhtus õiguskantslerite Ülle Madise ja Allar Jõksiga, kui nood juhtisid tähelepanu küsimusele, kas maskide kohustuslikuks tegemine on Eesti seadusandluses üldse lubatud. «Kumbki neist pole maskivastane, aga nad sooviksid, et asjad oleks tehtud nii, nagu meie seadusruum ette näeb.»

Ta tõi välja, et kevadel hädaolukorraseaduse muutmise ajal pidas ta peaministriga samasisulise jutuajamise. «Sügisel tuleks kiiresti tehtud sammud ette võtta, viia läbi üks korralik inventuur ja siis korrastada seadusruum nii, et me edaspidi enam ei peaks improviseerima ja piiride peal balansseerima. Arusaadavatel põhjustel võib-olla ei ole seda jõutud teha, aga see kindlasti meil ees seisab. Kes siis ikkagi saab otsustada? Kas saab olla nii, et terviseamet saab otsustada kohalikku omavalitsust kõrvale jättes, nagu see praegu on. Või on see tegelikult ikkagi vale ja see meetod, et kohalik omavalitsus peab võtma vastutuse, oleks parem.»

Saatejuht Ulla Länts küsis, kas Kaljulaidi arvates on võimalik mõne aja pärast naasta samasugusesse maailma, mis oli enne kriisi algust. President mõtiskles, et tema hinnangul oleks see vale käitumine. «Me peame mõistma seda viirust kui esimest väga tõsist hoiatust inimkonnale, et see, mida me oma planeediga teeme, on halb. Loomadel ei ole metsas kohta, nad tulevad linna. Me elame vaesemaks jäänud ökosüsteemidega maailmas, kus ühtedel riikidel on tohutu eelis, teistel kaob see ära.»

Täna ei saa anda lubadusi, et järgmine sarnane mure meid ei taba, hoiatas president. Lisaks viiruste inimestele ülekandumistele ja kliimamuutustele on veel palju ohte, millega tuleb hakata rinda pistma. Koroonapandeemia näitab, kui ühendunud maailm on: ühest kohast alguse saanud probleem muutub kiiresti kõigi mureks, arutles Kaljulaid. Veel on meil viirusega siiski natuke kergemini läinud kui kevadel Itaalias, kus haiglates ei olnud kohti. Ennekõike oleme näinud majanduslikke probleeme. 

Pandeemia näitas ka seda, kui kergekäeliselt ja kiirustades olid valitsused valmis senistest reeglitest üle astuma. Näiteks riigipiiride sulgemisel, kui tekkis mure kaubavoogude taastamisega. Kaljulaid argumenteeris, et kriisis on Euroopa Liit toiminud kohana, kus on kokkulepitud aeg, koht aeg ja reeglid, mis toovad riigijuhte kokku ühiseid otsuseid tegema ning neid ellu viima. «Kujutame ette, et meil poleks Euroopa Liitu olnud ning me oleks kontinendil püüdnud hoida mingisugust kauba ja inimeste vaba liikumist käigus. See oleks kindlasti olnud kordi hullem,» sõnas ta.