Kolmest valimisõigusega rumeenlasest andis parlamendivalimistel hääle vaid üks, tundis Rumeenias valimisi vaatlemas käinud Marianne Mikko muret Kuku raadio saates «Välismääraja». Eesti endise suursaadiku Rumeenias Ants Froschi sõnul peavad kõik erakonnad peeglisse vaatama, sest madal valimisaktiivsus näitab rahva pettumust poliitilistes jõududes.
Mikko sõnul on 33-protsendilise valimisaktiivsuse puhul tegu silmanähtavalt kehva tulemusega ning näitab rahva hinnangut Rumeenia valitsemisele.
Saatejuht Erkki Bahovski küsis endiselt Eesti suursaadikult Ants Froschilt, kas tegemist on demokraatia kriisiga. Frosh märkis, et kõik Rumeenia parteid peavad peeglisse vaatama. Kui võrrelda 2016. aasta detsembrivalimistega, siis osalus väga palju ei erine, nii et koroonapandeemia süüks ei saa huvipuudust lugeda. Rolli võib mängida väsimus valimistest, sest pooleteist aasta jooksul on olnud neli erinevat valimist, sõnas Frosch.
Ta tõi välja, et Rumeenia nõustus Euroopa Liiduga liitumisel tingimustega, mille järgi peavad nad täitma korruptsioonivastase võitluse ülesandeid. Viimase valimisperioodi jooksul on sellega proovitud ka tegeleda. «Ma arvan, et seal on ka üks koer maetud, et Rumeenia rahvas ei ole päris hästi rahul sellega, mida parteid – nii ühed kui teised – on ette võtnud. Pettumus oma riigi toimimises on täiesti selgelt olemas,» ütles Frosch.
Kui erakondade toetusest maha arvata see protsent inimesi, kes ei käinud valimas, langeb pea kõigi parteide populaarsus heal juhul kümne protsendini, kohati isegi viie protsendi ligi, tõi Frosch välja. «See pilt on ikka erakordselt morn ja murettekitav.»
Täna koguneb Rumeenia parlament, et proovida valimistulemuste põhjal peaministri isikus kokku leppida. Võimalikke kandidaate on mitmeid. Valimistel tegid parima tulemuse sotsid, ent Mikko märkis, et tulla võib sarnane olukord Edgar Savisaare juhtimise all olnud Keskerakonnaga, kus president ei anna valimised võitnud parteile võimalust valitsust moodustada. Ükski teine erakond sotsiaaldemokraatidega koalitsiooni minna ei soovi.