Jufereva‑Skuratovski: kas Suurbritannial ja Euroopa Liidul õnnestub kokkuleppele jõuda?

Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond). Foto: Sander Ilvest

​Kõik need, kes jälgivad Euroopa poliitikat, püüavad ennustada, kas Ühendkuningriik ja Euroopa Liit suudavad sõlmida kaubandusleppe. Aega on jäänud väga vähe – kokkulepe peab saama sõlmitud hiljemalt pühapäevaks. Siis jõutakse see ratifitseerida ja uuest aastast võivad Euroopa Liit ja Suurbritannia kaubelda uute reeglite kohaselt ning panna punkti oma lahkumisele nimetusega Brexit

Kõik need, kes jälgivad Euroopa poliitikat, püüavad ennustada, kas Ühendkuningriik ja Euroopa Liit suudavad sõlmida kaubandusleppe. Aega on jäänud väga vähe – kokkulepe peab saama sõlmitud hiljemalt pühapäevaks. Siis jõutakse see ratifitseerida ja uuest aastast võivad Euroopa Liit ja Suurbritannia kaubelda uute reeglite kohaselt ning panna punkti oma lahkumisele nimetusega Brexit.

Mis pidurdab kokkuleppe protsessi

Peamiseks komistuskiviks said kalapüügikvoodid. Enne Brexitit võisid liidu liikmesriigid kooskõlas ühise poliitikaga kindlaks määratud kvootide ulatuses püüda kala kogu Euroopa Liidu rannajoone ulatuses, välja arvatud riikide territoriaalveed. Probleem seisneb selles, et Euroopa Liit soovib liita kalapüügist kõneleva punkti ühtse kaubanduslepingu tekstiga, britid aga soovivad seda eraldi dokumendina ja tahavad kontrollida oma merelisi varusid, mitte jagada neid endiste liitlastega. Briti kuningliku laevastiku neli suurtükikaatrit on valmis läbirääkimiste läbikukkumise korral teenistust alustama, et kaitsta suveräänseid Briti vesi Prantsuse traalerite sissetungi eest.

Teine takistus seisneb selles, et Brüssel nõuab, et Ühendkuningriigis kehtiksid samasugused ökoloogilised ja tööalased standardid nagu Euroopa Liidus. See võimaldab tagada võrdse konkurentsi tingimused Briti ja Euroopa ettevõtete jaoks.

Kui kokkulepet ei saavutata

Pooled vaatavad juba praegu läbi seda sündmuste arengu võimalust, mille puhul kaubanduslepet sel pühapäeval ei allkirjastata. Suurbritannia peaminister Boris Johnson juba teatas, et nad on niisuguseks sündmuste arenguks valmis, esialgu saab olema keeruline, kuid nad tulevad toime. Johnsoni kantselei levitas teadet, milles kõneldakse sellest, et Suurbritannia on valmis korraldama kaubanduse Euroopa Liiduga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel, kasutades kaubatariife ja kvoote. Samasugused kaubandusreeglid toimivad Austraalia ja Euroopa Liidu vahel.

Euroopa Liit omalt poolt valmistas ette õiguslikud ettepanekud, mis peavad ette valmistama transpordisektorit igasugusteks võimalikeks stsenaariumideks pärast 1. jaanuari 2021. aastal. „Need meetmed võimaldavad pehmendada olulisi häireid selles valdkonnas, mis võivad tekkida juhul, kui kokkulepet Suurbritanniaga ei saavutata,“ öeldakse Euroopa Liidu teates. Praegu seisavad kummalgi pool La Manche’i kilomeetrite pikkused veomasinate järjekorrad, mille veoste maksusaatus otsustatakse neil minutitel.

Läbirääkimiste kunst

Briti peaminister Boris Johnson loodab, et sõlmitakse sellist tüüpi kokkulepe, nagu on Euroopa Liidu ja Kanada vahel. Siiski on tarvis meeles pidada, et see laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) sõlmiti 2016. aastal pärast läbirääkimisi, mis olid kestnud 7 aastat. Leping muutis 99% tollimaksudest ja soodustas aktiivset kaubandust. Seepärast on tõenäosus, et Johnsonil õnnestub saavutada nii kasulikke tingimusi läbirääkimisteks jäänud pooleteise päeva jooksul, äärmiselt väheusutav.

Mina arvan, et kauaoodatud kokkulepe siiski sõlmitakse sellel pühapäeval ja saab olema niisugune kompromiss, mis ei vasta täielikult kummagi partneri huvidele. Ei ole välistatud, et selle kokkuleppe projekt on juba valmis ja pooled üksnes pikendavad teatraalset pausi kuni viimase hetkeni. Ma kahtlen, et Euroopa Liit ja Suurbritannia tahaksid jätkata neid läbirääkimisi järgmisel aastal. Isegi kompromisskokkuleppe sõlmimine lahkuval aastal lisab pooltele poliitilisi plusspunkte.