Nädala tegija ⟩ Jüri Ratas: 2+2 ei ole 3+2 või 4+2

Mööduval aastal mõjutas meie elu eelkõge koroonakriis. Peaminister Jüri Ratas rääkis Kuku raadio saates «Nädala tegija», kuidas sellega hakkama saadi, mida võinuks paremini teha ja kas aastasse mahtus ka asju, mille üle rõõmustada. Üle ega ümber ei saadud ka abielureferendumi küsimusest.

Kui möödunud aastat kokku võtta, siis COVID-19 on kindlasti kõige olulisem märksõna, mõtiskles Ratas. Aga sellele lisanduvad välispoliitilises kontekstis veel Mägi-Karabahhi konflikt ja Valgevene presidendivalimised ja sellele järgnenud Valgevene vaba ühiskonna meeleavaldused. Eesti jaoks on aasta olnud ka Julgeolekunõukogu-aasta, kliima-aasta, WRC-aasta ja digikultuuri-aasta, loetles Ratas.

Koroonapandeemiast rääkides rõhutas peaminister, et valitsus hoiab iga päev olukorra arenemisel silma peal ning ta on rääkinud erinevate sektorite esindajatega, et olla teadlik otsuste kitsaskohtadest. Mõne päeva eest oli tal kohtumine suurte kaubanduskeskuste juhtidega, kus ta palus teha ühist pingutust, et ei peaks minema sulgemise teed. «Inimestel peab olema selge, et on 2+2 kaubanduskeskustes, mitte 3+2, mitte 4+2, mitte 5+2, vaid 2+2.»

Samuti on oluline hoida kinni 50-protsendilise täituvuse piirmäärast nii kaubanduskeskustes kui väiksemates poodides. 

Peaminister pani südamele, et koroonaviiruse vaktsiini puhul ei tähenda esimese eestlase vaktsineerimine, et järgmisel päeval kõik 1,3 miljonit vaktsineeritud oleks. Valitsus on heaks kiitnud kaks vaktsineerimisplaani. Hetkel oodatakse, et luba Euroopa ravimiameti ja komisjoni poolt antaks enne jõulupühi. See annaks võimaluse, et esimesed vaktsiinid jõuavad Eestisse veel enne selle aasta lõppu. Ratas kiitis komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni öeldut, et vaktsineerimine algab kõikides Euroopa Liidu riikides samal päeval.

Kas Eesti meditsiinisüsteemi on ennast koroonaviiruse ajal tõestanud, küsis saatejuht Ulla Länts. «Eesti meditsiinisüsteem, Eesti arstide-õdede väljaõpe – me võime julgelt öelda, et see on maailmatasemel,» tunnustas Ratas. Väga suur osa koroonaviiruse tõttu haiglasse läinud inimestest on terveks saanud. 

Koolide ümber toimunud segadust vaadates võib jääda mulje, et Tallinna linnavalitsus kohe tahab öelda midagi muud, kui öeldakse Stenbocki majast, märkis Länts. Ratas vastas, et selge on siiski see, et peaminister vastutab, kuidas Eesti ühiskond kriisist läbi tuleb.

«Ma saan sellest täiesti selgelt aru. Ma olen valmis seda vastutust kandma. Ma töötan mitte ainult sellepärast, et keegi ütleks, et see läks hästi, vaid just sellepärast, et Eesti ühiskond saaks üheskoos hakkama. See on meie ühiskonna küsimus, kas me suudame hoida meie ühiskonda või minu ühiskonda. Ja me peame hoidma meie ühiskonda, siis me tuleme kriisist läbi. Tõsi, kaotustega, aga loodame, et võimalikult väikeste kaotustega,» sõnas Ratas.

Juttu tuli ka abielureferendumi küsimusest, Ida-Virumaa olukorrast ja ettevõtjate toetamisest.