Postimehe toimetaja Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla vaatasid taskuhäälingus «Kvaliteetminutid», kuidas edeneb sotsiaalministeeriumis heaolu arengukava koostamine.

«Kui ma kuulen sellist sõna nagu arengukava, siis mina lähen kupja selle peale,» naeris Rohtla. «See on nisukene umbluu, tähendab kõike ja samas mitte midagi. Täpselt sama umbmäärane sõna on heaolu. Mis on kellelegi heaolu? Mis tähendab ühele hea, ei pruugi teisele nii olla ja vastupidi.»

Aimar Altosaar nõustus, et tegemist on lõputu bürokraatiaga, ent paberimajanduse taga on eakatele inimestele olulised teemad. Näiteks üheks neist on vanemaealiste tööhõive, mis on Eestis Euroopa tipus. Sotsiaalministeeriumi inimesed ise näevad seda positiivses valguses, ent küsitavaks jääb, miks tööl käiakse. 

«Me ei saa öelda, et vanematel inimestel tööd ei ole!» hüüatas Altosaar. «Aga me saame öelda, et vanematel inimestel on nii väike pension, et paljud ei saagi oma eluga muudmoodi hakkama.»

Lõpuks leidsid saatejuhid, et arengukava kokkupanekust ja hilisemast elluviimisest on vaja pidevalt korralikku informatsiooni, et saaks anda sellele tagasisidet. Teiste sõnadega oleks vaja justkui aruannet seeniorile. «Võidab see, kellel on kõige rohkem informatsiooni,» märkis Rohtla. 

Saates veel: 

  • Mida arengukavaga tahetakse saavutada? Kuidas võiks see meie inimestele kasulik olla?
  • Miks on Eestis pensionäride vaesusmäär kõrge ning miks see ei pruugi näidata, et Eesti pensionärid on Euroopa vaeseimad?
  • Mida kujutab endast seeniori teenusmaja?
  • Kuidas on meedias vanemaealiste vajadused kajastatud? Mida peaks riik tegema, et oma tegevustest teada anda? 
  • Ja muud!
Kommentaarid
Copy