Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: kirikute lahti jätmine näitas, et valitsusel on mõistus alles

Väino Koorberg ja Rein Lang enam ei vihasta, ainult imestavad koroonakommunikatsiooni üle. Valitsuselt ei ole tulnud selgeid sõnumeid, kritiseeris Väino Koorberg Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

Ekspressi artiklit lugedes tundub, et stressis ja segaduses ei olnud ainult suur osa Eesti rahvast, vaid ka suur osa valitsusministreid, kes hommikul Facebooki avades avastasid, et öösel on mõni otsus vastu võetud. «Minu meelest kommunikatsiooniuputus on veel hullem kui kommunikatsiooni puudumine,» heitis Koorberg ette.

«Ma olen sellega nõus, aga,» sõnas Lang vastu. «Mulle tundub, et asjalikku kommunikatsiooni on olnud viimastel nädalatel tegelikult üsna palju.» 

Ta tõi näiteks hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule, kes esines «Esimeses stuudios» lihtlausetega, nii et igaüks aru saaks. Koorberg täiendas, et samuti suhtleb eelmine koordinatsioonijuht Arkadi Popov meediaga selgelt ja avameelselt. Lang kiitis ekspertidele sõna andmist: «See, et ajakirjandus vahendab täna arste, teadlasi, on minu meelest 5+.»

Koorberg leidis, et kogu valitsuskommunikatsiooni ümber sündinud segaduse häda on selles, et ajakirjandusel ei ole ametlikku sõnumit. Kommunikatsiooniinimesi otsuste langetamise ja avalikustamise juurde ei kaasata või neist sõidetakse üle. «Tundub, et need inimesed teavad ise paremini. Ilmar Raag rääkis otsuste politiseerimisest. Häda ongi selles, et kui oleks ühtne kommunikatsioon, siis lepitaks kokku, kes räägib koolide teemal, kes räägib maskide teemal, kes edastab ühist sõnumit.»

Aga praegu on Koorbergi hinnangul olukord, kus välisminister tahab natuke rääkida, siseminister tahab natuke rääkida, kindlasti tahaks ka rahandusminister sõna sekka öelda ning lõpuks vaatab pressikonverentsil vastu peaministri rääkiv pea videosillas, sest ta pole julgenud jätta koosoleku juhatamist oma asetäitja hooleks, sest mine tea, mida Martin Helme kokku keedab või äkki võtab vastu mehise otsuse. 

Kui vaadata ajakirjanduse kajastust, siis jäi Langile silma, kui raevukalt võtsid mõned ajakirjanikud sõna Ida-Virumaal kirikute lahti jätmise vastu. «Mina arvan, et Eesti Vabariigi valitsusel mingi mõistus on ikkagi säilinud. Ida-Virumaal õigeusu kirikute kinni panemine jõulude ajal tähendaks katastroofi.»

Koorberg märkis, et õigeusu jõuludeni on veel siiski aega. Ida-Virumaal üks esimesi koldeid hakkas palvemajast, samuti on uudiseid Kuremäe kloostri koroonakoldest.

Saatejuhid võtsid vaatluse alla ka erakondade reitingute kajastamise eri väljaannetes. Lang selgitas teemavalikut, et erakondade toetust uurib kolm küsitlusfirmat kolme eri metodoloogiaga, ent tulemused ei peaks olema niivõrd erinevad. Koorberg küsis, kas probleem on selles, et toetusgraafikut joonistavad kodanikud ei tea, millist numbrit valida või selles, et ülalinna kandis kiputakse iga numbri peale võpatama, haaratakse telefoni järele ja hakatakse Facebooki postitusi tegema. 

Lang tunnustas ERRi ajakirjaniku Urmet Koogi agregeeritud keskmiste põhjal tehtud kokkuvõttet, aga avaldas kahetsust, et seda ei kasutata «Aktuaalses kaameras» või mõnes teises rahvusringhäälingu uudistekajastuses. Samuti jääb tema jaoks küsitavaks, kas erakondade populaarsusuuringud peaksid olema väljaannetes nii suure tähelepanu all.

«Kas see on ühiskonna terviku seisukohast hea või halb? Minu meelest üsna halb. Soomlased teevad nii-öelda iludusvõistlusi üsna harva, kord kahe kuu jooksul, neid teeb Taloustutkimus, ostjaks on Yle ning kui see ilmub, siis on see teema üleval kaks päeva ning siis saabub vaikus ja rahu,» võrdles Lang Eesti meediaväljaandeid põhjanaabritega.

Saatejuhid soovitasid kõigil lugeda Postimehe nädalalõpulisas ilmunud digikultuuri manifesti, mille autoriteks on Indrek Ibrus, Marek Tamm ja Katrin Tiidenberg. Lang sõnas, et sellised tekstid peaksid olema ühiskondliku debati käivitajad. «Tegemist on väga selge ettepanekuga, et Eesti kultuuripoliitika peaks oma prioriteete muutma. Tuleks hakata tõsiselt mõtlema portaalidele ja platvormidele – inglise keeles on hea termin landing page [maandumisleht või kampaanialeht] – mida noored inimesed kasutaksid kultuuripärandi kättesaamiseks,» segitas ta antud hinnangut. 

Koorberg selgitas, et manifesti üks kiht oli üleskutse, et seadusandjad saaksid aru, mida platvormistumine ja andmestamine tähendavad ning endaga kaasa toovad. Ta luges manifestist välja ohtu, et tänane noorem põlvkond loob suure osa kultuurist võõrastel platvormidel, mis tähendab, et see läheb välismaistele omanikele.