Parlamendivälise erakonna Eesti 200 reiting on nädalate vältel olnud tõusuteel. Kas ja mida sellest üldse järeldada, kui erakonna tegevusest suurt kuulda pole, arutlesid Priit Hõbemägi ja Ainar Ruussaar Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
Eesti 200 on toetusreitinguga edestamas nii EKRE-t, Isamaad kui ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Hõbemägi leidis, et selle teadmisega ei ole midagi erilist peale hakata. «Mina ütleks küll praegu niimoodi, et selle reitinguga ei ole mitte midagi teha. Selle võib täitsa rahulikult panna kivi alla. Eesti 200 võib selle kivi alla panna või sisse soolata, järgmiste valimisteni on niikuinii päris palju aega, kas siis valitsus püsib või muutub,» nentis ta. Millised on inimeste tegelikud huvid, selgub tema sõnul alles siis.
Ruussaar arutleb, et Eesti 200 toetajaskond on ilmselt tulnud teiste erakondade arvelt. Samuti viitab ta ka uuringute valimile: «Ega nende uuringutele vastanute valim ei ole ju suurenenud. See on ajapikku sama, mis tähendab seda, et nende inimeste hulk, kes ütlesid, kelle poolt nad hääletaksid või keda nad toetaksid, nende küsitluste järgi ei ole ju suurenenud. Mis tähendab seda, et see Eesti 200 toetuse märkimisväärne suurenemine, siin ei ole tegemist enam veaga,» rääkis ta. «Me võime arvata, et osa Reformierakonnast on läinud Eesti 200 juurde,» viitas ta võrdluses Reformierakonna reitingutele.
Ruussaar ja Hõbemägi nõustuvad, et Eesti 200 ei tee pildil püsimiseks erilisi pingutusi, mis Ruussaare sõnul on siinses poliitikas üsna suur nähtus. «Tänapäeva vestluses ei esitata uusi põnevaid fakte teadusteosetest, vaid vahetatakse erinevaid tsitaate ajalehtedest,» lisas Hõbemägi ja reitingutele vastulauseks viitas politoloog Martin Mölderi hinnangule, kelle hinnangul on Eesti 200 tõusu taga inimesed, kellel varasemaid eelistusi ei ole olnudki.