Leon Glikman: igatsus Suure Venna järele

Vandeadvokaat Leon Glikman. Foto: Pm

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on üllitanud elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu, mille valitsusepoolse heakskiidu- ja tihtilugu kummitemplina tegutseva riigikogu poolt vastuvõtmise korral on oodata olulisi põhiõiguste piiranguid suhtlus- ja sõnavabaduse, info saamise ja privaatsusõiguse valdkondades, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Meil on sümptomaatiliseks saanud põhiõiguste piirangute õigustamine sellega, et «heal» kohalikul võimul ei jää muud üle, kui rakendada «pahasid» eurodirektiive. Seda tehakse lootuses, et tavakodanik viimastesse ei süüvi. Kes aga seda teha viitsib, veendub et üsnagi liberaasete direktiivide ja piiravate seaduseelnõude vahel on olulised käärid. Liikmesriikidele on antud võimalus tunduvalt leebemateks lahendusteks, kuid meil vajutatakse piiranguvõimalusi nähes gaas põhja, mille peapõhjusteks on kontrolliva ametnikearmee vajalikkuse õigustamine ja tavakodaniku vastutustundlikkuse alahindamine.

Üliagarust ilmutatakse vaid õigusi kitsendavate või elu muidu ebamugavaks muutvate direktiivide ülevõtmisel. Nende direktiivide, mis on mõeldud põhiõiguste kaitseks, rakendamise osas erilist entusiasmi üles ei näidata. Näiteks on täitmata direktiiv, mis annab inimesele, kellelt kavatsetakse vabadus võtta, vabas maailmas iseenesestmõistetava õiguse tutvuda vahistuse aluseks olevate tõenditega. Sama puudutab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid, kus põhiõiguste kaitseks tehtud otsustest otsitakse kunstlikult välja need erandlikud osad, kus nenditakse, et mõni põhiõigus ei ole absoluutne, mispeale peamiselt terrorismiasju puudutavaid piiranguid rakendatakse tavakahtlustatavate peal. Täitmata on ka Euroopa Kohtu lahend sideandmete säilitamiskohustuse leevendamise osas, millega rikutakse sideettevõtjate ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja klientide privaatsusõigusi.