Varsti hakkab läbi saama Eesti esimene aasta kahest ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena, mis möödus täiesti erakordselt koroonapandeemia tähe all. Vahekokkuvõtte tegemiseks tuli New Yorgist virtuaalsesse stuudiosse Eesti esinduse asejuht Gert Auväärt, kes selgitas nii Afganistani teemahoidja tähendust kui ka koroonapandeemiale vastamist.

Viirusnakkuse levikust hoolimata pole näha, et koroona oleks kuidagi pidurdanud sõjalisi kokkupõrkeid: nendes konfliktides, kus enne täristati relvi, tehakse seda ka täna, avaldas Auväärt kahetsust. COVID-19 lisab sellele keerukust, sest juurde tulevad majanduslangus, otsene mõju laste haridusele ja vägivalla kasv, sest pandeemia on teinud raskeks konfliktipiirkondade monitoorimise. 

«Kui muidu on olnud ÜRO agentuuridel, esindajatel, rahuvalvajatel konfliktipiirkondades ligipääs ja võimalus jälgida, võimalus sellest raporteerida, siis see on nüüd märkimisväärselt piiratud,» kirjeldas Auväärt.

Auväärt vaatles süvitsi Eesti rolli Afganistani teemajuhi staatusega. Tegemist on viimase paarikümne aasta jooksul kasutusele võetud süsteem, et hallata Julgeolekunõukogu kasvavat töömahtu. Teemajuhi eesmärgiks on hoida nõukogu fookust, juhtida läbirääkimisi ja korraldada istungeid. Eesti oli valmis rohkem vastutust võtma ja haaras kinni Afganistani teemahoidja rollist, sest kohta ei pakuta, vaid see tuleb ise välja võidelda, rääkis diplomaat. Afganistan on oma olulisuselt täiesti võrreldamatu küberi ja Valgevene teemadega, sest tegemist on ühe maailma tulipunktiga. 

ÜRO toimimisest koroonapandeemia tingimustes rääkides jutustas Auväärt, kuidas venelased olid paigaldanud Julgeolekunõukogu hobuselauakujulise laua taha pleksiklaasi, mille tulemusel võisid delegatsioonid paar korda istungil koos käia. Seda niikaua, kuni sekretariaadist tuli info, et koroonaviirusesse nakatumisi oli olnud ning kogu tegevus viidi jälle virtuaalseks. 

Nii käib töö koroona­aegses ÜRO Julgeolekunõukogus. Ülemisel real punase ruudu sees Eesti ÜRO esinduse asejuht Gert Auväärt koos 14 teise julgeolekunõukogu liikme esindajate ja kohtumise briifijatega.
Nii käib töö koroona­aegses ÜRO Julgeolekunõukogus. Ülemisel real punase ruudu sees Eesti ÜRO esinduse asejuht Gert Auväärt koos 14 teise julgeolekunõukogu liikme esindajate ja kohtumise briifijatega. Foto: Välisministeerium

Saates räägiti teiste teemade seas ka: 

  • Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud rahvusvahelist julgeolekuolukorda? Kui palju sellest on ÜRO Julgeolekunõukogu lauale jõudnud?
  • Kuidas on Julgeolekunõukogu ja Eesti reageerinud Ameerika Ühendriigi praguse administratsiooni võimalike plaanide osas Afganistanis vägesid välja viia? 
  • Milliseid muudatusi on ÜRO töös oodata USA administratsiooni vahetumisest? 
  • Kas mõne suurriigi vastuseis võib saada takistuseks küberteemade tõstatamisel? 
  • Kuidas on edenenud Valgevene teemade tõstatamine Julgeolekunõukogus ning mida plaanitakse edasi teha? 
Kommentaarid
Copy