Ettevõtja Meelis Niinepuu.

FOTO: Margus Ansu

Kujutage endale ette järgmist olukorda. Tahate helistada sõbrale Tartusse, aga oh õnnetust, tööpäev on läbi, sidejaoskond suletud ja pärast kella viit enam kaugekõnet teha ei saa. Kuna järgneva päeva hommikuni tehakse kõikide e-posti serverite hooldus, ei saa ka töövälisel ajal kirju saata. Anekdoot à la kaheksakümnendad? Kaugekõnekabiin suletud sidejaoskonnas? Sugugi mitte. E-riik 2012, teemaks pangasisesed ülekanded.


On 20. kuupäev ja riik ootab väikeettevõtjalt maksude laekumist. Võlgu ei tohi jääda, sest riigil on rasked ajad. Tööpäeva lõpus, see tähendab õhtul kella üheksa ja kümne vahel, on arvestus koos ja asun oma riigile makse maksma. Sisenen Nordea internetipanka ja teen ülekande samas pangas asuvale maksuameti kontole. Keskööni on jäänud veel kaks tundi. Hingan kergendatult, tööpäev on lõppenud.

Kesköö paiku kontrollin igaks juhuks. Riigimaksud on «ootel». Kummaline, sest pangasisesed kanded näiteks Swedbankis ja SEBs on toiminud enamasti sekunditega. Eesti Panga andmetel arveldatakse pangasiseseid makseid 24 tundi ja seitse päeva nädalas ning arveldus toimub reaalajas.

Võtan ühendust Nordea panga klienditeenindajaga. Preili seletab viisakalt, et käimas on igaöised hooldustööd ja kanded liiguvad aeglasemalt. Manan silme ette kandesüsteemi, mida käitavad kümme väikest viikingit, kellest viis tukuvad, kolm pesevad hambaid ja kaks peavad suitsupausi. Olen kannatlik ja loodan, et need kaks tulevad varsti suitsupausilt tagasi ja toimetavad maksuraha kohale.

21. kuupäeva hommikul rõõmustan, et riik on maksud kätte saanud. Aga lõuna ajal leian end maksuvõlglaste nimekirjast. Raha on kontolt kadunud, kuid kohale pole jõudnud – ju keegi hooldab, loeb ja poleerib!

Nordea klienditeenindaja loeb telefonis sõnad peale, et püüdke järgmine kord ikka korralikum olla ja töö ajal (see tähendab enne viit) «sidejaoskonda» jõuda. Preili seletab, et neil seal omad kombed ja tavad, mida üleöö mõne väikeettevõtja pärast muuta pole kavas. Lohutan end sellega, et vähemasti on riigile mõeldud maksuraha nüüd mõnel öisel rahaturul kenasti «hooldatud».

Olen saanud väärtusliku õppetunni Skandinaavia töö- ja puhkeaja kommetest. Suur osa nii-öelda vanade riikide asjaajamisest ja ettevõtluskeskkonnast, pangandus sealhulgas, on kohutavalt pikaldane. Samas peame e-riigis ettevõtluskeskkonna osana tegutsevalt finantsasutuselt nõudma maksimumi, täpsust ja kiirust. Kui pangasisest kannet pole ettevõtjal võimalik teha hetkega, siis pole tegemist nüüdisaegse pangaga. Kas see on e-ühiskonna ajastu pank või sidejaoskond?