Kuku raadio saates «Nädala tegija» rääkisid lahkuv Kuku peatoimetaja Hindrek Riikoja, ametisse astuv peatoimetaja Ainar Ruussaar ja saatejuht Ulla Länts raadiost.

Riikoja mõtiskles, et viimase paarikümne aasta jooksul on küll proovitud raadiole alternatiive välja mõelda ja keskmine raadio kuulamisele kulutatav aeg on vähenenud, aga ega siis raadio kuulamine pole kuhugi ära kadunud. Tulevikku vaadates on küsimuseks see, et kui raadionupu keeramise asemel minnakse üle podcast'ide ja muusika voogedastuse peale, siis kasutaja tajuks, et see on ikkagi Kuku raadio, mitte lihtsalt mõne saate taskuhääling.

Ruussaar laiendas Riikoja välja toodud probleemi kogu meediamaastikule. Inimesed tarbivad meediat aina rohkem, eriti sotsiaalmeedia toel, ent neid ei huvita enam, mis kanal informatsiooni, meelelahutust või harivat sisu nendeni toob.

Länts meenutas, et kui tema mitmekümne aasta eest Kukus tööle asus, saigi raadio reklaamlauseks panna «Kõige kiiremad uudised». Online-meediat ei olnud ning kõige kiirema teabe said inimesed kätte siis, kui reporter läks mikri või telefoniga sündmuspaigale olukorda kirjeldama. «Praegu on maailm teistsugune,» märkis Länts.

Ruussaar nõustus, et temal oli 30 aastat tagasi ajakirjanikuna alustades palju lihtsam tööd teha kui tänapäeval. «Ühtepidi oli keeruline see, et sa pidid kogu aeg töölaua tagant välja minema, nii-öelda kummikud jalas põllu peal olema, et informatsiooni saada. Aga teistpidi olid informatsiooniallikad kindlad, neid oli vähe ja informatsiooni mass oli võrreldes tänasega väga, väga, väga palju väiksem. Tänase ajakirjaniku töö on kohutavalt palju keerulisem,» hindas Ruussaar.

Ta selgitas, et keeruliseks muudavad töö nii informatsiooni laviin, millest tuleb end kiiresti läbi närida kui ka laviini sisse pandud miinid, mille otsa ei tohi komistada. «Selle all ma pean silmas seda, et informatsiooni tuleb kontrollida, sest kohe ei ole võimalik koguinformatsioonist aru saada, kas see on tõene või väär. See võtab tohutu ressursi ja paneb peale tohutu närvipinge, nii et ma võin kuulajale küll kinnitada, et ajakirjaniku elukutse on muutunud viimaste kümnendite jooksul palju keerulisemaks ja raskemaks.»

Riikoja tõi välja, et kuigi online-meedia on olulisel kohal, ei maksa ära unustada, et suurem osa Eesti inimesi töötab kohtadel, kus neil pole võimalik pidevalt arvutit või telefoni kasutada. Selles mõttes on raadiouudiste osakaal jätkuvalt oluline ning ega ilma asjata pole valdavas osas raadiote ringhäälingulubades sees punkt, et nii juturaadiod kui ka muusikaraadiod peavad edastama ka uudiseid.