Moora soovitab valitsusele piirangute kehtestamisel pehmemat ja mõõdukamat lähenemist. «Tasub püüda hoida teravust hetkedeks, kui seda vaja on. Euroopat vaadates on selgelt näha, et olukord saab olla palju hullem kui meil siin. Jõulisemad meetmed tuleb hoida selleks hetkeks, kui asi läheb palju hullemaks. See ei tähenda, et me ei peaks oma käitumist muutma, et tuua nakatumiste kasvutempo alla. Kui midagi ei muutu, siis tuleb soovituste asemel võtta tarvitusele karmimad meetmed,» rääkis Moora.
Hellrand tõdes, et tänavapilt epideemiast tunnistust ei anna ning selle koha pealt on Leedus ja Lätis Eestiga võrreldes olukord nagu öö ja päev. «Lätis ja Leedus on suletud teatrid ning kaubanduskeskustes on avatud ainult söögipoed ja apteegid. Kehtib maskikohustus ja koolide vanemad astmed on viidud kaugõppele. Tallinnas liikudes ei tundu, et maskikohustus inimeste endi teadlikkusest tekkima hakkab,» ütles ta.
Moora sõnul levib Eestis ettekujutus, et karantiin ja sulgemised ei avalda mingit mõju ja sellega ei saa nõus olla. «Meil ei ole võrdlusmudelit kuskilt võtta, milline oleks nakatumismäär juhul, kui keegi midagi ei teeks. Euroopas oli nädal tagasi hetk, kus Belgias ligines viimase 14 päeva nakatumisjuhtumite arv 100 000 elaniku kohta 2000-le ja Tšehhis oli see 1600–1700 peal. Eestis me ahastame selle pärast, et näit tõusis üle 100. Neis riikides on haiglate ülekoormuse ja surmadega olukord ikka päris hull. Samas, ranged piirangud tõid Belgias nakatumismäära 1900 pealt 1600 peale,» sõnas Moora.