Prantsusmaa on pärast õpetaja Samuel Paty ja kolme inimese mõrvamist Nice'is taas silmitsi kõrgendatud terroriohuga. Samas on läinud Prantsusmaa tülli Türgi ja mitme teise islamimaaga. Keerulist olukorda aitasid Kuku raadio saates «Välismääraja» lahti mõtestada suhtekorraldaja ja rahvusvaheliste suhete magister Vootele Päi ja Lähis-Ida ekspert Hille Hanso. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Kui võrrelda Prantsusmaa valitsuse reaktsiooni viimastele ja varasematele terrorirünnakutele, siis on näha selget muutust retoorikas, tõi Päi välja. Nii president Emmanuel Macron kui ka tema siseminister kasutavad islami kohta karmi sõnu.

Samuti on hakatud tunnistama, et Prantsusmaa haridussüsteemi sees on juba 2000. aastate algusest olnud probleem äärmusluse levikuga. «See ei ole mingi rohujuuretasandi radikalism, vaid see on konkreetselt poliitilisest islamistist välisriikide subsideeritud strateegiline tegevus. Kujutame ette, et Venemaa saadaks meile oma õpetajaid,» tõi Päi võrdluseks.

Hanso täiendas, et aastate jooksul on tõhustunud on nii Prantsusmaa ennetustöö kui ka koostöö moslemikogukonnaga. Küll aga on rahumeelne moslemikogukond hakanud rohkem kaebama selle üle, et neisse kõigisse suhtutatakse kahtlustavalt. Neid jälgitakse internetis, inimesi kuulatakse regulaarselt üle ja kuulatakse pealt nende kõnesid. Samuti on moslemid pahased selle üle, et Samuel Paty tapjast tšetšeeni radikaalsetest kalduvutest ja tema sõnumitest oli võime teavitatud, aga võimud ei jõudnud reageerida, kirjeldas Hanso islamikogukonna sees levivaid meeleolusid.

Ta selgitas, et üha süvenevast marginaliseeritusest on hea välisriikide juhtidel nagu Türgi presidendil Recep Tayyip Erdoğanil kinni haarata, et asuda märtripositsioonile ning kasutada enda huvides ära ideoloogilist võitlust.

Hanso tõi välja, et Türgi valitsuse diasporaapoliitika on viimastel aastatel aina enam usust lähtuv. Religioossete afääride direktoraadi alla on loodud terve hulk välismaal töötavaid imaame, keda on võimalik poliitiliselt juhtida. See on üks osa Türgi välispoliitilisest strateegiast.

Saates arutleti teiste teemade seas ka:

  • Miks saadab Türgi Prantsusmaale oma õpetajaid? 
  • Millist tähtsust omab Prantsusmaal laicité ehk riigi ja usu eraldamise põhimõte?
  • Kas Prantsusmaa ja moslemiriikide vahel toimub tsivilisatsioonide kokkupõrge? 
  • Kuidas võeti Türgis Macroni kõne vastu ning miks on see praegu avalikkuse tähelepanu kaotanud?
Kommentaarid (3)
Copy