Juhtkiri: soovitusi riigikogu eetikakoodeksisse

Eetikakoodeksi loomisega ei ole vaja alustada tühjalt kohalt. Inimkonna ajaloos on juba olemas juhiseid väärikaks käitumiseks ja moraali hoidmiseks.

Siinkohal riigikogule nimekiri allikatest, millele tuginedes võiks eetikakoodeks ehk positiivne käitumisjuhis sündida vähema vaeva ja ajaga. Jaroslav Hašeki raamatus «Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil» kirjeldatakse, milline peab olema üks hea tentsik: jumalakartlik, vooruslik, õiglane, tagasihoidlik, vapper, aus ja töökas. Lühidalt – ideaalne inimene.

Teenimine on ju teenimine, olgu isandaks kroon või rahvas. Meenutada tasub ka seda, mida ema-isa on õpetanud. Vanemlikud juhised lähevad harva vastuollu üldiselt heaks kiidetud moraali ja käitumisnormidega.

Kindlasti mäletavad mitmed riigikogu liikmed, kas või juba oma vanuse tõttu, kommunismiehitaja moraalikoodeksit. Me küll ei ehita enam kommunismi, kuid seal kirja pandud väärtused, nagu kohustus hoolitseda ühiskonna vara säilimise ja suurendamise eest või sallimatus ebaaususe, karjerismi ja ahnitsemise suhtes, pole oma aktuaalsust minetanud.

Need riigikogulased aga, kes oma nooruse tõttu seda moraalikoodeksit mäletada ei saa, võiksid meenutada vene multifilmi «Viis kopikat» ja pioneerivannet. Ning kui rääkida otsesõnu positiivsest käitumisjuhisest, siis kombeõpetuse klassika – Inna Aasamaa raamat «Käitumisest» – kuulugu samuti sellesse nimekirja.

Ilmalikule tänapäevale vaatamata ei maksa tähelepanuta jätta ka meie kristlikku pärandit: kümnes käsus öeldakse näiteks, et ei tohi himustada oma ligimese vara, ja seitsme surmapatu hulka kuulub muu hulgas edevus. Üles tasuks otsida ülikooliaegsed konspektid loengutest, kus tutvustati Aristotelese «Poliitikat», Platoni «Vabariiki», Augustinuse «Jumalariiki» ja Kanti «Puhta mõistuse kriitikat».

Et ka Eesti seadusandja sisuline tahe kajastatud saaks, tuleks eetikakoodeksit koostades rahulikult ja mõttega läbi lugeda vähemalt karistusseadustiku ja maksuseaduste kommenteeritud väljaanded.

Koolikohustust täitnud inimest ümbritsevad kogu tema kujunemistee jooksul erineva raskusastme ja ideoloogiaga, ent ometi üheselt üldisi moraalinorme, teiste huvidega arvestamist ja õilsust ärgitavad juhtnöörid, õpetused, teosed ja teooriad.

Nüüd tuleb need materjalid vaid meelde tuletada ning omakasupüüdmatult tõlgendades ellu rakendada.