:format(webp)/nginx/o/2019/05/02/12130853t1he98e.jpg)
/nginx/o/2020/10/29/13443876t1h195c.jpg)
Tänases Postimehes ilmunud artikkel «Metsa etteraiumine jätab mehed ja masinad peagi tööta» tugineb eksitavale arusaamale, nagu oleks jätkusuutliku metsamajandamise ainus mõõdupuu raiemaht ning jätkusuutlikkuse tagaks ainuüksi ühtlane metsakasutus ehk see, kui raiemaht oleks aastast aastasse ühesugune, kirjutab Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Metsanduse jätkusuutlikkus ei seisne ainult raiemahtudes, nagu seda püüab esitleda Ülle Harju. See, et metsanduse arengukavade juures peetakse vajalikuks välja arvutada ja fikseerida ka optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht, iseloomustab metsade olekut (vanuselist, liigilist jne koosseisu) ning annab teadmise, mis võiks puidukasutuse mõttes olla sel perioodil jätkusuutlik.
Eesti metsi on viimastel kümnenditel iseloomustamas vanade või vananevate metsade suur osakaal. See annab ka võimaluse ja valiku, kui pika perioodi jooksul raieküpseks kasvanud puud saaks kasutusse võtta. Metsanduse kehtiva arengukava koostajad hindasid selleks mõõdukat lähenemist, mille korral võiks optimaalseks raiemahuks kujuneda 12 – 15 miljonit tihumeetrit aastas. Arengukava lisas on toodud ka joonised, kus on näidatud metsade vanuselise jaotuse muutus järgmise neljakümne aasta jooksul, kui selline stsenaarium realiseeruks.