Sellel suvel vastu võetud Venemaa põhiseadusmuudatuste tõttu ei saa enam rääkida põlisrahvaste enesemääramisõigusest. Kuigi Kreml ei pööranud ka varem seaduse sätetele just liiga palju tähelepanu, siis muudatused rõõmu ei tee, leidis soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes Postimehe taskuhäälingus «Maailm taskus». 

Muudatuste mõjul tõsteti vene keel ainsa riigikeele staatusesse, mis põliskeeltele tähendab haridussfääris kadu. Samas algasid muudatused juba varem: näiteks põliskeelte õppimise vabatahtlikuks kuulutamine fikseeriti seadusega 2018. aastal, selgitas Prozes. 

Tänases saates tuli teiste teemade hulgas arutluse alla ka:

  • Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud Venemaal elavate soome-ugri hõimurahvaste käekäiku? Kes on paremas, kes halvemas olukorras? Kui palju saavad eri vabariigid üldse tingimusi määrata või on kõik Moskva halduses?
  • Mida annab põlisrahvaste nimekiri Venemaa valitsusele ning mis kasu saavad sellest kohalikud? 
  • Suvel tuli põrutav uudis Taimõri poolsaart tabanud naftareostusest, kui Norilsk Nikeli naftatöötlusjaam hakkas lekkima. Tegemist on maailma ühe kõige karmima naftareostusega, mille tagajärgi pole seni suudetud täielikult likvideerida. Mida tähendab see ja teised loodusreostused põlisrahvaste jaoks? 
  • Põlisrahvad on algatanud kampaania, millega kutsutakse üles Elon Muski mitte ostma materjali Norilsk Nikelilt. Selle raames on viimaste kuude jooksul postitatud sotsiaalmeediasse pöödumisi teemaviidetega '#AnswerUsElonMusk', '#NoNickelfromNornickel' ja '#DefendingIndigeneousArctic'. Mis on sellise kampaania mõju?
  • Miks oli Prozesel hea meel, kui Eestist Lukoil lahkus? 
Kommentaarid (3)
Copy