Räägiti väärtustest ja põhimõtetest ja üllastest tunnetest, mida mõni minister on mõne teise ministri arvates riivanud, kuid tegelikult oli tegu ilmselt koalitsioonierakondade väikse sõnelusega, mille käigus anti üksteisele sõnumeid, mille tähendus ja mõte jäid kõrvalseisjatele arusaamatuks.
Kuidas oleks üks tõsine ekrelane, keskerakondlane või isamaalane saanud jätta teistele järgmise aasta eelarve, mis tõotab tulla Eesti ajaloo rammusaim? Vähemalt avaliku sektori ja valitsevate poliitikute jaoks. Hiiglaslik riigieelarve on musklisse pumbatud nii laenu- kui ka euromiljarditega. Raha jagamiseks on poliitikud valmis pannud oma valimislubadused, parteide maitsest lähtuvad valdkonnapoliitikad ning investeerimisplaanid. Rõõmust luksudes loetakse juba ka neid miljoneid, mis II pensionisamba raputamise järel maksudena riigieelarvesse ja suurtoetajate kaukasse veerevad. Sellist rahapulma ei kingita teistele, kui endal kolm õhevil peigmeest kenasti reas ootamas!