Vastulause: juurdekasvust ja raieprognoosidest

Seemnepuud enne ja nüüd. Paremal pool teed on noorendik koos aastate eest kasvama jäetud männi seemnepuudega, vasakul värske raielank. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Postimehes ilmunud artiklis «Kas mets hakkas kaks korda kiiremini kasvama» on  mitmed väited lugejat eksitavad, kirjutavad Keskkonnaagentuuri metsaosakonna spetsialistid Madis Raudsaar, Enn Pärt ja Mati Valgepea.

Jätkusuutliku metsamajanduse kontseptsioon (sh indikaatorid) on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitse protsessi käigus (https://foresteurope.org/).  Netojuurdekasvu ja raie suhe on vaid üks jätkusuutliku metsamajandust kirjeldav indikaator. Netojuurdekasv saadakse, kui juurdekasvust arvatakse maha looduslikult väljalangev puidukogus. Metsa vanuselist koosseisu arvestamata on indikaator väheinformatiivne. Näiteks kui metsad on suhteliselt noored, siis juurdekasv on suur, kuid raievõimalus väike. Uuendusraieküpseid metsi pole siis piisavalt ning puit akumuleerub ja metsavaru suureneb, nagu toimus see perioodil 1960–1990. 

Majandusmetsades  võib metsamajandus olla (mitte-)jätkusuutlik nii netojuurdekasvust suurema kui ka väiksema raie korral. Euroopa metsade seisundi 2015. aasta ülevaates (State of Europe’s Forest 2015) on öeldud, et raied ei tohi juurdekasvu ületada pikemas vaates. Lühi- ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades. Eestis on ajaperspektiivi lisamine tihti unustatud. Ainult selle indikaatori kasutamise probleemsust näitab ka fakt, et lõputult ei ole võimalik raiuda (elus puid) ei üle ega alla netojuurdekasvu.