Lugeja kommentaar Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK 14.01 ilmunud Liisa Pasti esseele «Normatiiv-Eesti».
Vastukaja: sõna «neeger» pole eesti keeles halvustav!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme rahva või inimtõu lähestikku elades tekib ikka teiste suhtes eelarvamusi ning kinniskäsitusi – tihtipeale õigustamatuid ja negatiivseid. Et see teise kõverpeegeldamine koos vastava sõnavaraga on vastastikune, jääb kogubilanss enamasti tasakaalu ja nähtust võiks võtta üpris rahulikult elu ühe paratamatu ebameeldivusena. Ja enamasti võetaksegi.
Üle võlli läheb aga lugu siis, kui mängu astuvad asjade tegelikust seisust vähe teadvad formaalse «poliitkorrektsuse» jüngrid, kes arvavad, et tegelikkus muutub kohe meeldivaks, kui sellest hakata nende meelest ilusti kõnelema.
Näiteks mõtlesid sovetiaja poliitkorrektorid välja, et nt juudid ja venelased peaksid häbenema (miks, teadsid vaid korrektorid ise) oma rahvust, ning lansseerisid trükisõnas ridamisi koomilisi ja küsimusi äratavaid vormeleid «juudi rahvuse esindaja» («juudi» asemel; kes valis esindajaks?), «vene inimene» («venelase» asemel; kas keegi kahtleb, et ei ole inimene?) jne.
Ka USAs on orjandusest alates kaua nässus olnud rassisuhted tootnud palju sõnarämpsu, muu hulgas neegreid halvustava sõimusõna nigger (kõlab umbes nagu niga), mis rassisuhete korrastudes on loomulikult eriti taunitud. Negro, mis pole sõimusõna, on neegrite kodanikuliikumise käigus üle elanud mitu kõikumist. Alguses loeti solvavaks sõnu colored (värviline) ja black (’värvuselt must’) ning eelistati neile negro’t (end pidas negro’ks ka mõrvatud kodanikuõigusvõitleja Martin Luther King Jr), pärast Kingi hakkasid neegriliidrid eelistama black’i ja african-american’i.
Igatahes kuulutas Ühendriikide rahvaloendusbüroo (Bureau of the Census) 2010. a toimunud rahvaloendusel neegri tähenduses kasutatavaks nii black’i, african-american’i kui ka negro, sest osa elanikkonda soovib kasutada viimast. Ka pole USAs mingit poliitkorrektsuse hüsteeriat traditsiooniliste United Negro College Fundi, spordialase Negro League’i ja Negro Spirituals Heritage Day ümber (naljakal kombel on neegrispirituaalide «poliitkorrektsuse» pärast mures asjast vaid kauget kaja kuulnud soomlased!). Praegu küll eelistavad USA neegrid ise rohkem black’i, black american’i ja african-american’i.
Mis puutub see kõik meisse? Ei enamat kui seda, et ülalöeldust ei nähtu mingit põhjust hakata eesti keelt ümber tegema, leiutama «neegri» asemele «negriidse rassi esindajaid» vms. «Must» (olgu inimese või tema naha kohta öeldult) peaks viisakas kõnepruugis siinmail loomulikult olema välistatud, sest eesti keeles on selle sõna üks põhitähendusi ’ebapuhas, pesemata’; inglise ja hispaania keele negro’l seda tähendust pole.
Eestis ei saa kasutada ka «aafrikaameeriklast», sest paljudel meie maailmajaos elavatel neegritel pole kuigi palju tegemist ei Aafrika ega Ameerikaga. Ja ÕSi märgend, et «neeger» ei ole eesti keeles halvustav, pole kellegi suvaline väljastpoolt pealesurutud norming, vaid keeles endas sisalduva normi väljendus: ei ole meil olnud mingeid tülisid-maajagamisi neegritega ega põhjust vastamisi teineteist halvustada. Muide, pole ka põhjust arvata, et USA neegrite endi nimetuseelistused on lõplikult välja kujunenud ja uuesti ei pöördu.
Juhul kui Eestiga alles tutvuvale Ameerika külalisele tundub «neeger» paha sõnana, siis tuleks tema konsultandil uurida, kas ta teab, et eesti keel pole inglise keelega suguluses, et «neeger» ja «vakk» ja «kokk» ja «prikk» pole eesti keeles üldsegi pahad sõnad. Kas ta teab, et eesti pahad poisid kasutavad teda solvata tahtes ka umbes niga-väärseid sõnu, kuid need kõlavad hoopis teisiti – «tahm», «pigi» vms. Sellised konsultatsioonid oleksid tegelik abi uutesse oludesse sisseelamise raskusi ületavale külalisele.