Andres Põder

FOTO: Urmas Luik

Peapiiskop emeeritus Andres Põder kirjutab loodusehoiust läbi kristliku maailmavaate. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonakriis näib tõrjuvat tagaplaanile loodushoiuga seotud probleeme, ometigi pole need oma aktuaalsust kaotanud. Äsja käis Euroopa Komisjon välja kava kiirendada liikumist kliimaneutraalsuse suunas. Väga paljusid on innustanud tänavune maailmakoristuspäev 19. septembril. 1. septembril kui ülemaailmselt tähistatakse kogu loodu päeva, algas loodushoiukuu, mis kestab 4. oktoobrini – ökoloogia ja loomade kaitsepühaku Assisi Franciscuse (+1226) mälestuspäevani.

Kirikute Maailmanõukogu sel puhul avaldatud ringkirja, kus öeldakse: «Kutsume teid üles mõtlema, kuidas on omavahel seotud Maa ning ökoloogiline, majanduslik, ühiskondlik ja poliitiline elukorraldus. Just tänavu on üleilmse COVID-19 pandeemia kaugeleulatuvad tagajärjed muutnud ilmseks, kui väga me vajame õiglasi ja jätkusuutlikke süsteeme.»

Eesti Kirikute Nõukogu tänavuse aasta teemaks on «Armastame loodu(s)t». Juunis toimus Arvo Pärdi Keskuses samanimeline seminar, mis oli jälgitav ka Postimehe portaalis. Ettekande pidasid Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, EKN-i asepresident Phileippe Jourdan ning Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht , kes käsitlesid loodushoiu küsimusi nii poliitikas, teaduses, teoloogias kui kirikute praktilises tegevuses.

Meeldiv oli tõdeda, et kõik need vaatenurgad täiendasid teineteist ja näitasid koostöövajadust elamiskõlbliku keskkonna säilitamisel. Usunditel on siin anda oma panus. On ju inimese ja teda ümbritseva suhted olnud aktuaalsed läbi ajaloo ning usundid animismist kõrgreligioonideni, kristlus kaasa arvatud, on püüdnud neid suhteid positiivselt disponeerida. Samas vajavad ületamist mõnedki mineviku vastasseisud ja vääritimõistmised.

Vahel kostub väiteid, nagu pärineks üleolev suhtumine loodusesse piibellikust arusaamast, et inimesel loodu kroonina on õigus täita maa, alistada see enesele ja valitseda «kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!» – nagu seisab 1Mo 1:28. «Alistamine» ja «valitsemine» piibellikus mõttes on aga otseselt seotud jumaliku, loodupärase õigluse ja korraga, tänulikkuse ja vastutustundega, armastusega Jumala ja tema loodu vastu, «aukartusega elu ees», nagu on väljendanud Albert Schweitzer.