Aleksander Laane: kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks

Aleksander Laane. Foto: Mihkel Maripuu

• Tervis ei sõltu vaid meist endist.
• Tervisliku toidu osas on meie olukord üpris hea.
• Suitsetajate arvu üldine vähenemine Eestis on aeglane.

Eesti inimeste tervise parandamiseks on mitmeid viise, mida kas pole täielikult või ka üldse rakendatud, kirjutab Terviselehe väljaandja ja Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees Aleksander Laane.

Meditsiini ja teaduse võimalustest ning inimeste teadlikkusest hoolimata on eestlaste tervena elatud aastate arv ELi keskmisest väiksem. Eesti mehed kaotavad mitmesugustel põhjustel kümme ja naised kaheksa tervena elatud aastat. Kas meie ühiskonnast kui süsteemist on midagi puudu? Mida me saaksime ise oma tervise heaks teha?

Tegurid, mis avaldavad keskmisele elueale ja tervena elatud aastatele kõige rohkem mõju, on loogikaga igati hoomatavad: keskkond, tervishoid, elatustase, tegelikud käitumismustrid ning teadmised tervisega seotud teemades, nagu näiteks söök-jook, töö ja puhkuse tasakaal, füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja tubaka tarbimine. Siin ei ole midagi üllatavat.

Tänapäeval ei sõltu meie tervis mitte ainult meist endist, vaid ka meid ümbritsevatest riiklikest tugisüsteemidest, keskkonnast ja poliitilistest otsustest ning isegi sellisest asjast nagu avaliku ruumi planeerimine. Ravi kättesaadavus ja kvaliteet on sama laadi riikidega võrreldes meil hea, rahaga on kehvem. Raha ja tulemused ei ole aga alati otseses seoses, mis tähendab, et parema tervise allikad asuvad sageli väljaspool meditsiinisüsteemi. Näiteks kulutab USA 35st OECD riigist enim raha meditsiinile, kuid see asetab ta tulemuste poolest alles 27. kohale ning sealne keskmine eluiga on võrreldes Eestiga vaid aasta võrra pikem.

Pandeemia paneb proovile ka meie riigi tervishoiusüsteemi. Seda enam, et olukorra kontrollimiseks on hädavajalik teha koostööd ja kasutada parimaid olemasolevaid teadmisi. See on teatavasti aga keeruline. Probleem on, et inimeste tervis pole poliitiliste otsuste tegemisel just ülemäära tihti esikohal.

Meie tervist aitab hoida elukeskkond. Eesti õhk on üks maailma puhtamaid ja peame pingutama, et see nii ka jääks. Lihtne võimalus selle õhu maksimaalseks nautimiseks on väljas liikumine: jalgrattaga või jalgsi. Ühe ELi uuringu järgi võib halva kvaliteediga õhk lühendada eluiga kuni kaheksa aasta võrra.

Meie tervist aitab hoida elukeskkond. Eesti õhk on üks maailma puhtamaid ja peame pingutama, et see nii ka jääks.

Tervisliku toidu kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest on meie olukord paljude teiste riikidega võrreldes üpris hea – veel. Teadlikkus tervislikust toitumisest on suurem kui kunagi varem, kuid tihti jääb see praktikas rakendamata. Üks lahendusteid on mahetoidu tootmise ja söömise soodustamine ja selle sisseviimine, alustades lasteaedadest ja koolidest. Ei, see pole kallim, kui kõik kulud kokku arvata.

Aktiivse liikumise ja spordiga ei tegele iga päev kaugeltki mitte enamik. Selle põhjused on erinevad ning seotud kas raha, aja või harjumustega, aga ka näiteks linnaplaneerimisega. Muret tekitab asjaolu, et 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest on ülekaalulised või rasvunud. Need näitajad on igal uuringuaastal kasvanud. Ülekaalulised õpilased kipuvad hommikueinet vahele jätma, on füüsiliselt vähem aktiivsed ja veedavad võrreldes tavakaalulistega rohkem aega ekraanide ees.

Aga kas oleme ammendanud oma võimalused, et lapsed saaksid tulla kooli jalgratta või tõukerattaga või ühistranspordiga ja jalgsi? Ja et õhk klassiruumides oleks hapnikurikas? Ma ütleksin, et see töö on alles algusjärgus.

Alkoholi ja tubaka puhul on kasutatud piiranguid, et piirata negatiivset mõju ja muuta need näiteks noortele vähem kättesaadavaks. Reklaami- ja müügipiirangud, kontroll ja maksud toimivad kõige paremini inimeste puhul, kellel on alkoholi vastu väiksem huvi. Ent nendel, kellel on rohkem motivatsiooni ja ka suurem oht sõltuvusse sattuda, on tavaliselt väga vähe takistusi. Sellepärast on alkoholi ja tubaka mõju vähendamine kulgenud aeglaselt ning näitajad on väga problemaatilised, eriti meeste seas.

Kui need meetmed ei anna oodatud tulemusi, siis tuleks ehk mõelda, kuidas kahjulikku mõju veel vähendada. Eestis suitsetab 36,8 protsenti meestest ja 20,7 protsenti naistest ning suitsetajate arvu üldine vähenemine Eestis on viimastel aastatel olnud rangetest reklaami- ja müügipiirangutest hoolimata aeglane. Samas on riike, kus on suudetud suitsetajate osakaalu kiiresti vähendada.

Suurt osa suitsetamisega seotud haigusi ei tekita aga mitte nikotiin, vaid tubakasuits, mis sisaldab sadu kahjulikke kemikaale. Teadus ja tehnoloogia on juba töötanud välja viisid tubaka kahjuliku mõju vähendamiseks, tehes kättesaadavaks alternatiivsed tubakatooted.

Riigi osa meie hea tervise tagamisel on ülioluline, kuid ilma meie endi panuseta ja otsusteta ei sünni seda muutust, mis viib pikema, rõõmsama ja tervislikuma eluni.