Järelvaadatav ⟩ Jaan Lahe: «Varased kreeka- ja ladinakeelsed apologeedid ning antiikfilosoofia Jumala-õpetuse näitel»

Reedel, 18. septembril peab Vabas Akadeemias Jaan Lahe teise loengu filosoofia ja religiooni suhetest. Seekord on teemaks varased kreeka- ja ladinakeelsed apologeedid ning antiikfilosoofia Jumala-õpetuse näitel.
Otseülekanne loengult algab Postimehe veebis kell 18.15.

Noor, alles kujunemisjärgus kristlus, mis oli hakanud levima Kreeka-Rooma maailmas juba 1. sajandi keskpaiku, oli 1. sajandi lõpuks muutunud usundiks, mille järgijaskonna enamuse moodustasid inimesed, kellel oli mitte juudi, vaid Kreeka-Rooma kultuuritaust.

Samal ajal oli ristiusu õiguslik staatus Rooma keisririigis ebakindel ning ristiusu vastu esitati süüdistusi amoraalsuses ja ebalojaalsuses riigile. Et neid süüdistusi tõrjuda, hakkasid 2. sajandi teoloogid kirjutama apoloogiaid, milles nad püüdsid kummutada ristiusu vastu esitatud süüdistusi ning kujutada kristlasi kõrge moraaliga ja poliitiliselt lojaalsete riigialamatena.

Et selgitada oma kaasaegsetele ristiusu õpetuse sisu, kasutasid apoloogiate autorid ehk apologeedid veelgi rohkem Kreeka filosoofia mõisteid ja ideid, kui seda oli teinud Paulus. Eriti palju kasutasid nad stoast ja keskmisest platonismist laenatud mõisteid ja kontseptsioone. Käesolevas loengus näidatakse, kuidas kristlikud apologeedid selgitasid oma kaasaegsetele mittekristlastele Kreeka filosoofia abil ristiusu õpetust Jumalast.

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta alguses asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.