• Uue laine eripära ei saa ainult noorte nakatumisega seletada
  • Viiruse agressiivsemad tüved on nüüdseks ilmselt välja surnud
  • Koroonakogemus aitab tulevikus inimestel paremini tervist hoida

Tallinn 21.11.2016 Pildil meestearst Margus Punab maaliga.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Koroonaviirusega nakatumise uus laine on lõpuks ka meile kohale jõudnud. Oluline on aga märgata selle uue laine olulisi erinevusi võrreldes kevadtalvise perioodiga, kirjutab meestearst Margus Punab.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vaadates Prantsusmaa ja ka Hispaania andmeid, siis näeme, et uus nakkusjuhtude arv on juba augustis pööranud uuesti kiirele tõusule, ületades tänaseks päris olulisel määral ka märtsi-aprilli näitajaid. Eripäraks võrreldes kevadega on aga asjaolu, et uusi surmajuhtumeid on tänaseni väga vähe. Kahjuks ei ole nii avalikud nende riikide viirusega seotud haigestumisnäitajad, hospitaliseeritute ja intensiivravi vajajate arvud, mis aitaks ligikaudselt hinnata võimalikke lähiaja surmajuhtude numbreid. Eestis on nakatunute arvu tõus olnud lõunapoolsetest riikidest tagasihoidlikum, aga teame, et ka meil on väga vähe hospitaliseerituid ja üle hulga aja tuli alles täna esimene intensiivravi vajav koroonahaige. Tegelikult on haiglaravi vajavate inimeste arv seni olnud pigem langustrendis.

Põhjuseid on erinevaid