N, 2.02.2023
NEEME RAUD. SIIN ⟩ Inetud diskussioonid Eesti sisepoliitikas ei jää Euroopa tasandil märkamata
Kuku raadio valimisdebatt 2019. aastal. Foto: Erik Tikan/Postimees Grupp/scanpix Baltics
Kuku Raadio
Inetud diskussioonid Eesti sisepoliitikas ei jää Euroopa tasandil märkamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12

Väärtused loevad Euroopa Liidus rohkem kui varem. Seda mõju sai suvel tunda Poola, kes jäi toetusrahadest ilma, sest kuulutas end osaliselt «LGBT vabaks». Tulevaste valimiste ja kõneainet leidnud abielureferendumi eel arutlesid Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» eurosaadikud Marina Kaljurand (SDE) ja Urmas Paet (RE). Kas ka Eestil on oht toetusrahadest ilma jääda?

Kaljuranna sõnul räägib enamik fraktsioone demokraatiast ja sellest, et EL liikmena tuleks täita kõiki selle väärtusi ja põhimõtteid. Poola ja Ungari on tema sõnul näited, kus hiljutised sündmused on tekitanud palju kõneainet. Poola valimiskampaania periood sai palju kriitikat, ning samuti kuulutas end piirkonniti «LGBT-vabaks». Kriitika alla on sattunud ka Ungari, kus on probleeme teatri- ja muusikaakadeemia õppekavaga pärast rektori välja vahetamist. «On sellised üksikud sammud, mis kogumis näitavad ikkagi nende riikide eemaldumist ja kaugenemist sellest, mida Euroopa Liit mõistab demokraatia all,» selgitas ta.

«Euroopa Liit vastab siis nii, et raha ei antagi neile?» küsis saatejuht Neeme Raud vastu. Kaljurand selgitas, et nii Poola näitel oligi. End LGBT vabaks kuulutanud kuus omavalitsust jäid ilma toetusrahata. «Komisjon vastas väga konkreetselt – kuus Poola omavalitsust, kuus Poola linna, ei saanud raha Euroopa Liidu fondidest piiriüleseks koostööks,» ütles ta ja lisas, et vajadusel minnakse ka raha kallale. «Ei täida õigusi – maksad,» kirjeldas ta. 

Paet usub, et päris mustvalgeks see olukord liikmesriikidele raha eraldamises ja sanktsioonide kehtestamises kujuneda ei saa, ning ainult väärtuspõhiselt raha jagama keegi ei hakka. «Täna 27 riigi seas tegelikult ei ole võimalik sisuliselt konsensust saavutada selles küsimuses,» arvas ta. Samuti ei ole tema sõnul olemas üht murelast, keda kõik teised prooviksid korrale kutsuda. «Sa ei saa täna 27 riiki sellel teemal konsensuslikku otsust tegema,» ütles ta.

Raud tõstatas selle peale küsimuse, kas sellises olukorras võiks ka Eestit ohustada rahast ilmajäämine.

Kaljuranna sõnul täna seda olukorda ei ole. Siiski ei oska ta aimata, kuhu võiksid tulevaste valimiste diskussioonid viia. «Kas abielu mehe ja naise vahelise liiduna nii nagu ta praegu on kirjas perekonnaseaduses tuleks dubleerida ka põhiseaduses,» tõi Kaljurand näite abielureferendumist. «Ta lõhestab ühiskonda. Need diskussioonid, mis võivad tekkida enne valimisi, võivad minna väga inetuks,» usub ta. «Minnakse vähemuste kallale, miknnakse LGBT kallale.» Kui süüdistused peaks minema diskrimineerivaks, siis Kaljurand ei välista, et inimõiguste olukorda Eestis teistmoodi hindama hakataks.

«Olgem ausad, ega need, kes selle teema [abielureferendumi] välja pakkusid, neid ei huvita selle asja sisu,» arutleb Paet ja lisab, et pigem on selline teemapüstitus poliitilise toetuse saavutamiseks kohalike omavalitsuste tasandil. «Usun, et Eesti rahvas on selles osas piisavalt tark, et lõpuks ikkagi see läbi näha, et see on tegelikult poliitiline mäng või silmamoondus, eriti kui vaadata ajastust,» viitab ta valimiste perioodile. 

Kaljuranna sõnul ei jälgi Euroopa Liit vaid nn murelaste tegemisi. «Inimõigusi jälgitakse kõigis riikides. Ei pea minema midagi kohe halvasti, et hakatakse saatma ekspertgruppe, hakatakse analüüsima, mis seal toimub. Vastupidi, jälgitakse koguaeg ja kõiki liikmesriike.»

Paet nõustus ja viitas, et äärmused ei püsi vaid mõttetasandil, vaid näitavad end ka tegudena. «Vaadates mis kogu maailmas toimub, millised on trendid väga paljudes kohtades, siis üldiselt ikkagi demokraatia käekäik pole väga kiita,» lisas ta. 

Märksõnad
Tagasi üles